laupäev, 20. aprill 2019

Fitness update

Ma pole ammu jõudnud kuu kokkuvõtteid teha ja tegelikult pole nagu midagi otseselt jagada ka olnud. Olen endiselt lihase kasvatamise faasis/võistlustest taastumine. Nüüdseks on üle poole aasta viimasest võistlusest möödas ja saan öelda, et olen tõesti taastunud. Suhe toiduga on ülihea...see muutus normaalseks tegelikult juba 3-4 kuud peale võistlusi ja minapilt on ka taas korda läinud. Eks on ka minul endiselt neid päevi, kus tunnen, et võiks olla leanim ja rasva vähem jne, aga need mõtted tekivad vaid hetkeks ja siis saan aru, et tegelikult olen üli tubli olnud ja kõik on väga kontrolli all ning liigub hästi edasi. Kaal on pidevalt kasvanud, aga täpselt sellises tempos, mida saab pidada lihaskasvu jaoks optimaalseks (ehk saan loota, et enamus on ikkagi lihase arvelt tulnud). Keha on meeletult muutunud ja ma näen tegelikult hoopis teistsugune välja kui enne võistlusi samas kaalus olles. 
Mul on hea meel ka selle üle, et mul pole vahele jäänud mitte ühtegi lihastreeningut. Need uuringud ja tervisejamad on olnud rasked, aga trennid olen alati tehtud saanud (ainult pikk kardio ja BodyBalance tund on mõnel nädalal ära jäänud). Olgu tervise seisukord mistahes enne trenni, pärast on alati parem olnud. Praegu olen pikema kardio teinud ka võimalusel õues - käin kodulähedal jalutamas koeraga või üksinda ja kuulan podcaste. Praegu jõusaali treeningplaan endiselt sama: 4 lihastrenni, mis on endise jaotusega - jalad/selg; rind/õlg/kõht; selg/jalad ja õlg/kõht. Kõik trennid on rasked, kõikides trennides püüan progresseeruda - kas siis raskust tõstes või parem tehnika sama raskusega jne. Trennid kannan endiselt FitNotes äppi (trennis endiselt paber/pliiats, aga siis hiljem kannan äppi need) ja selle pilt on ka siin. Aprill pole veel läbi, aga muidu on näha ikkagi, et kogu treeningmaht on progresseeruv ja nii peabki lihase kasvatamiseks olema. Ma ei ole mingi ülitugev, aga ma pean arvestama ka seda, et ma olen väga pikk - 181cm ja minul on palju raskem teha neid suuri kogukeha harjutusi nagu kükk või jõutõmme kui lühikesel inimesel. Selles osas, et minu liikumisulatus on oluliselt suurem, seega läheb mul ka kauem aega, et "tugevaks" saada :D. Ma ise olen enda üle tegelikult mega uhke, sest ma pole kunagi nii suurt arengut teha suutnud. Sellepärast polegi mul mitte mingit soovi veel võistelda või dieedile minna. Liiga hea minek on praegu ja naudin sajaga seda arengut ning oma keha muutumist tugevamaks. 
Makrod tõstsin sel nädalal nüüd 2700kcal peale ja enne olid need ka tegelikult seal ja isegi ehk kõrgemal. Nimelt viimased kuud tegin ka veidi sellist tunnetuslikku söömist - trackisin 2500kcal ja kui kõht oli tühi peale 2500kcal "täis" söömist, siis võtsin julgesti juurde - kas sõin õuna, jäätist või mida iganes tahtsin ja ei põdenud üldse selle pärast. Kui tahtsin mõnda tehtud toitu kohe see sama päev maitsta või midagi ostetud, siis tegin seda ja ei põdenud. Vahel juhtus ka seda, et sõingi magnumi jäätise lihtsalt lisaks sellele 2500kcal´ile :D. Ühesõnaga kindlustasin ma selle, et ma jumala eest defitsiidis ei oleks ja nautisin sajaga offseasoni võlu, kus tegelikult ka ei pea kõik grammi pealt olema! 
Miks ma nüüd siis 2700kcal rangelt trackin? Sest ma tahan teada, et palju ma tegelikult reaalselt söön ja millise kaloraaži juures mu keha kaalu säilitab/millise juures juurde tuleb. Seda on mul vaja teada seetõttu, et mai viimasest nädalast alustan ma 4-6 nädalast minicuti (agressiivne rasvakaotamise faas, mida kasutatakse kulturismis offseasonil liigse rasva lisandumise vähendamiseks ja offseasoni pikendamiseks, Stephanie Buttermore on näiteks selle video sellest teinud, mis on nagu selline mainstream seletus. Ma ise juhindun pigem Eric Helmsi nõuannetest ja arvamustest).
Miks ma seda teen? Sest ma ei taha lavakaalust liiga kaugele minna ja mai lõpp/juuni on just selline kuu, kus mul on palju tegevust ja on kergem "näljas" olla :D. Ja noh... siis saab lõpetamisel ka ehk veidi leanim välja näha ja suvel hea rannas ka olla. Kui minicut on edukas, siis saan defitsiidis olemata bulkida (lihast kasvatada) kuni 2020 sügisel võistlemise prepini. Praeguste arvutuste kohaselt peaks see võimalik ka nii olema. Algselt arvasin, et saan lihtsalt praegust kaalu säilitada ja loota keha ümberehitamisele (lihast tuleb juurde, aga rasv samal ajal väheneb), aga olen uurinud ja kui on soov ikkagi reaalselt kindlustada lihase lisandumine, siis on vajalik olla ikkagi kaloritega plussis ehk kaalu pidevalt juurde võtta ja seda ma teha kavatsengi. 
2020 sügisel tahan ma tõesti tuua lavale päris vormi....sellise vormi, mis on päriselt ka kuiv ning lihas ka alles. Seetõttu ei taha ma liiga pikaks preppi venitada või pigem pole mureks isegi pikkus, vaid agressiivsus. Kui on liiga palju rasva kaotada, siis peab olema ka agressiivsem ja mida agressivsem naturaalsportlasena olla, seda suurem risk on lihast dieedi käigus kaotada. Nii, et jah...ma olen praegu ise enda treener ja ma olen lihtsalt nii palju lugenud ja kuulanud ja ma tahan neid teadmisi ise rakendada ka. Eks näha, kas kõik läheb mu plaani järgi, aga praegu on küll see oma peaga mõtlemine ja enda keha järgi toimetamine mulle ainult kasu toonud. Esimene võistlusperiood õpetas mulle nii palju ja olen mega tänulik selle eest. Teise hooaja tahan juba targemalt teha ja oma keha lavaks paremini ette valmistada. Ma ei taha kaotada oma raskelt teenitud lihast ning laval närtsinud vormiga olla, aga selle jaoks on vaja praegu tarku otsuseid teha. Palju tööd on vaja veel ära teha ja olen endiselt veel liiga pisike ja saan sellest 110% aru. Eks lähebki järgmised 5 aastat vähemalt veel, et mingi arvestuslik vorm teha, aga iga päevaga olen sammuke lähemal oma eesmärkidele.

Väike lifeupdate: Praegu tegelen endiselt pidevalt magistritööga, mille loodan järgmise nädalaga valmis saada, sest 2.mai on see vaja juba eelkaitsmiseks esitada. Päris kaitsmised on 6. ja 7. juuni. Mu elu on praegu mõnede jaoks kindlasti üliigav....hoolitsen oma pere - lapse ja vanavanemate eest ning annan tööl endast parima, trennides endast 110% ja olen oma rutiinis täiesti sees. Pidude jaoks aega ei jää ja muude sotsiaalsete ürituste jaoks samuti, aga see on praegu lihtsalt selline periood elus, mis on vaja üle elada. Kui magistritöö tehtud ja ülikool läbi....küll siis jõuab ka "elada". Naudin vallalise elu ja seda, et mul ei ole kellegi ees kohustusi. Olen nende viimaste kuudega väga sügavale enda sisse saanud vaadata ja olen tegelenud haavadega, mis tegelikult minu sisse lahutusel lapse isast jäid. Saan nüüd aru, et enne kui ennast korda ei tee, ei saagi midagi suhetest välja tulla. Ma panen praegu tõesti rõhku iseendale ja ma olen väga uhke, et nii pika tee käinud olen. 
Tervis on ka iga päevaga parem ja kui ennast trennis liiga üle ei tõmba (nagu sel nädalal teha suutsin ja tänu sellele isegi magada ei suutnud :D), siis on kõik väga hästi. 
Pinge on laes...magistritöö on raske ja tööl ka palju sagimist, aga ma olen nii tänulik kõige selle hea eest, mis mu elus on. Kui Teil on küsimusi, siis küsige julgesti. Nüüd ma ei oskagi öelda, et kuna jälle kirjutada jõuan, aga kindlasti teen ka postituse minicut tulemustest ja kogemusest....ootan ise ka seda juba huviga, sest mul esimene kord sellist asja proovida. 

laupäev, 13. aprill 2019

Geenitesti tulemused - mul polegi tsöliaakiat? + väike lifeupdate

Sain eile teada oma geenitesti tulemused HLA-DQ2 ja -DQ8 kohta ja mõlemad on negatiivsed. See tähendab seda, et mul EI SAA MITTE KUIDAGI OLLA tsöliaakiat (või noh mingi 1% võimalus ainult). Seda oli nii hea kuulda, sest see tähendab, et mu laps ei ole ohus ning see oligi põhjus, miks selle kalli testi teha lasin. Aga see tähendab seda, et mul ikkagi pole lõplikku diagnoosi ja pean laskma arstidel ikkagi veel edasi uurida. Suure tõenäosusega on minu tervise hädade põhjuseks hoopis Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus, sest mu verest pole tuvastatud mitte ühtegi tsöliaakiaga seotud antikeha, mul pole vastavaid geene, aga on süptomid ja minimaalne soole kahjustus (punased täpid- pisikesed haavandid), mis antud haiguse puhul pidavalt kiirelt paranema peale gluteenivaba dieedi järgimist. Kurb on see, et selle haiguse ainuke ravi on samuti eluaegne gluteenivaba dieet ja lisaks pole seda võimalik 100% kindlusega diagnoosida praeguste võimaluste juures. Ainuke "diagnoos" ongi, et tsöliaakia on välistatud ja sümptomid kaovad gluteenivaba dieediga. 

"Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse sümptomid võivad olla sarnased tsöliaakiale omaste probleemidega, kuid ei ole veel päris selge, kas ja kuidas on immuunsüsteem selle haigusseisundiga seotud ning nendel inimestel ei esine peensoolelimaskesta kahjustusi.
Immuunsüsteemi täpne roll mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse osas on veel ebaselge, see vajab täiendavaid uuringuid. Selle haigusseisundi tuvastamiseks ei ole spetsiifilisi diagnostilisi teste, mis oleksid meditsiiniliselt tõendatud.
Mõned teadlased määratlevad mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkust, kui seisundit, mis gluteenivaba dieeti pidades paraneb. Siiski on raske välistada ka platseebo mõju, kus inimene lihtsalt arvab, et tal läheb enesetunne pärast dieeti paremaks. 
Samuti toimub arutelu selle üle, kas gluteen ikka põhjustab tundlikkust või on selleks hoopis mõned teised komponendid, mis gluteenivaba dieedi korral samuti menüüst eemaldatakse, nagu seda on kääritatavad oligo-, di,-, monosahhariidid ja polüoolid (FODMAP) ning muud gluteeni mittesisaldavad nisuvalgud." Allikas
"Sümptomid: 
  • Puhitustunne, liigsed gaasid ja kõhuvalu
  • Kõhulahtisus või kinnisus
  • Iiveldus
  • Peavalu
  • Segadustunne; keskendumisraskused; "udupeasus"
  • Liigesevalud
  • Tuimus jalgades, kätes või sõrmed
  • Väsimus" Allikas + veel lisalugemist ingliskeeles
  • Dermatiit (nahal)
Sümptomid on väga väga sarnased tsöliaakiale, aga põhi erinevus ongi, et immuunsüsteem reageerib liigselt gluteenile, aga ei tekita soolehattude kahjustust või vaid vähesel määral (nagu minul on) ja inimene tunneb ennast gluteenivabal dieedil paremini. Lisaks on mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse puhul tavaliselt haigel rohkem neuroloogilisi sümptomeid kui seedimiselundkonda puudutavaid sümptomeid. Ja lisaks pole tegemist geneetilise eelsoodumuse ja niiöelda "päritava" haigusega ning autoimmuunsushaigusega. 
Ühesõnaga ma pole rahul arsti poolse kliinilise tsöliaakia diagnoosiga, aga ta panigi selle kliinise pildi järgi - väikesed kahjustused sooles, sümptomid, enesetunde paranemine gluteenivabal dieedil. Ma olen samas õnnelik, et selle testi tegin, sest nüüd tean, et ma ei pea nii megalt selle gluteeni pärast põdema. Kui ma seda juhul peaksin ikkagi kusagilt saama (ristsaastumise tõttu näiteks), siis jah....mul on jälle mingi 3 päeva mega halb enesetunne ja keha reageerib sellele, aga ma ei pea kartma, et mu sool sellest megalt edasi kahjustub ja vähi ning muude komplikatsioonide oht tõuseb.
Gluteenivaba dieet on range, kallis ja .....MA MITTE MINGIL JUHUL EI TAHAKS SEDA VABATAHTLIKULT PIDADA. Nii, et kui selleks ei ole kindlat põhjust, siis ma ei taha seda piirangut endale. Praegu jätkan gluteenivabalt, sest see on reaalselt ainuke asi, mis on aidanud mul üle saada nendest tervisejamadest, mis mind nii kaua on saatnud, aga ma tahan igaks juhuks ka võimalikud muud haigused välistada. Kõige hullem on ka see, et ma tean, et gluteenivaba dieet ei ole platseebona mulle mõjunud. Ma ei saa endale ise mõelda väiksemat kõhulahtisust, käenahal oleva dermatiidi vähenemist ja muid sümptomeid, mida ei taha detailsemalt kirjeldada....ühesõnaga, MA EI MÕTLE ennast haigeks, vaid gluteenivaba dieet on reaalselt iga päevaga mu enesetunde ja üldise elukvaliteedi paremaks teinud. Ma saan tänu sellele ka +kalorites olla ja tänu sellele lihasmassi sel offseasonil kasvatada, sest mul pole nii meeletut raskustunnet ja pidevat puhitust ja pidevat ....oh jah. Ühesõnaga ma tunnen ennast nii palju paremini. Lihtsalt jah see on jama, et ei ole nagu sellist 100% diagnoosi võimalik saada selle haiguse puhul. 

Praegu mul selleks edasi uurimiseks aega ei ole, aga kavatsen kindlasti arstiga veel nendel teemadel rääkida ja kõik muud haigused ikkagi välistada. 

Magistritöö võtab praegu kogu aja, aga sain eile juhendajalt positiivse tagasiside, et see suur töö, mis sel nädalal õppepuhkusel olles ära tegin on isegi enam-vähem juba. Pean viima sisse viimased parandused sissejuhatuses, metoodikas ja tulemustes ning saan hakkata juba arutelu kirjutama..... 2. mai on esitamise tähtaeg. 6. mai eelkaitsmine.
Ma pean ka tajuma seda, et ma olen kroonilise stressi all olnud juba viimased 5 aastat tegelikult ja ka puhtalt see võib olla põhjuseks, et miks mu keha pidevalt "põletikulises" olekus on. 
Ma käin täiskohaga õpetajana tööl, aitan vanavanemaid, käin 5x nädalas trennis (kus annan ennast 100% iga kord) ja prepin kõik oma toidud ja.....ühesõnaga MA TEEN VÄGA PALJU. Lisaks läks siin auto katki, laps unustas oma koti bussi ja ajasin seda mööda Tartut taga......
AGA ma naeran praegu, kui seda kirjutan, sest ma tõesti võtan seda, mis praegu toimub, huumoriga. Jah, mul on palju stressi, aga ma tunnen ennast ikkagi 1000x paremini ja mul ei ole enam depressiooni, pidevalt kurvameelseid ja kahjustavaid mõtteid. Mul ei ole enam ärevust iga pisema asja peale, võtan kõiki muresid ja probleeme, mis ette tulevad, et "So what, I CAN DO EVERYTHING" ja see ongi nagu suurim vahe ja miks ma ikkagi arvan, et gluteen on mu tervisega seotud, sest enne selle muutuse tegemist, ma reaalselt  EI SUUTNUD positiivselt mõelda ja ennast sellest august nagu välja tõmmata, kuhu sisse ma järjest sügavamalt kukkusin. Ma püüdsin...ma väääääääääga püüdsin, aga ikkagi olin mingis udus. 
Igatahes olen siia nüüd ka update kirja saanud, kuigi ma ei tea, kas kellegil sellest üldse mingit kasu on või kas kedagi see teema üldse huvitab, aga ega ma peangi seda blogi eelkõige enda teekonna jäädvustamiseks lihtsalt ja järgmine postitus tuleb siis juba fitness teemadel, et kuidas offseason siiani möödunud on ja mis mu edasised plaanid on.
Kaunist laupäeva Teile ;)! 

laupäev, 6. aprill 2019

Teekond terviseni - tsöliaakia diagnoos?

Inimesed, kes mind instagrammi kaudu jälgivad, on näinud ka minu haiglas olemise ja uuringute teemalisi storysid. Viimased kuud on minu jaoks olnud rasked, aga praeguseks hetkeks on uuringud lõpuks läbi. Tsöliaakia diagnoosimine on raske ja ega mul ka veel päris 100% kindel ei ole, et kuna ja kuidas see tekkis ning kui ulatuslik ta minu puhul on. 
Minu teekond diagnoosi otsimisele algas sellest, et ma hakkasin lihtsalt uurima, et miks alati kui söön pastat (prepin endale nädalaks ette ja söön siis terve nädala) on mul tugevad kõhuvalud + hulgaliselt muid probleeme ja kui ma pastat ei söö, siis nagu pole midagi nii hullu. Viimane piisk karikasse oli muidugi ka meeletu juuste kadu, mis kuidagi järgi ei jäänud ja meeletud hommikused kõhuvalud, mis "pastanädalatel" olid. Hakkasin järjest viima kokku oma terviseprobleeme sellega, mida ja kui palju ma söön, jõudes järeldusele, et miski pärast on terviseprobleemid alati siis suuremad kui gluteeni rohkem tarbin.
Kui hakkasin vastust otsima oma sümptomitele, siis jõudsingi sellise haiguse nagu tsöliaakia juurde. Gluteen ei tekita mulle selliseid koheseid "tundemärke", see haigus ei ole toidutalumatuse haigus. See on autoimmuunsushaigus millele ei ole muud ravi kui eluaegne range gluteenivaba dieet (ja kusjuures gluteeni sisaldavad ka shampoonid, kosmeetika, lihatooded, šokolaadid ja paljud muud toiduained, mitte ainult sai ja pasta....seda on IGAL POOL). 

Kui on soov sellest haigusest rohkem teada saada, siis võite vaadata näiteks seda videot või lugeda siit lisaks + (üsna põhjalik) eestikeelne artikkel. Inglisekeelset infot on oluliselt rohkem, kuigi selle haiguse diagnoosimises ollakse Skandinaavia maades paremad kui Ameerikas.

Tsöliaakia ei ole tegelikult AINULT soolestiku haigus ja ka minu peamised sümptomid on olnud tegelikult neuroloogilised - käte ja jalgade tuimus, surisemine, "suremine"; peavalud; depressiooni äärel olek; närvilisus (iga pisema asja peale); meeletu ärevus; krooniline väsimus; tasakaaluhäired ja pearinglused. Kuna ma toitun tegelikult mikrotoitainete rikkalt (kiudained, puuviljad, juurviljad jne) siis on peale fitnesselustiili alustamist minu vereproovid korda läinud. Varem oli pidevalt probleeme aneemiaga ja ka raseduse ajal olin raualisandi peal. Ka praegu ei näidanud vereproovid mingeid suuri "puudujääke" otseselt, aga samas ei olnud näidud ka väga kõrged, eriti arvestades minu toitumist ja lisavitamiinide manustamist. Lisaks on arsti arvates tsöliaakiaga seotud ka 2017 aprillis tekkinud soolesulgus. Kuna vitamiinid ei imendu, siis hoiab sool toitu võimalikult kaua kinni ja seetõttu ei liigu toit soolestikus normaalse kiirusega. See on ka põhjuseks miks pidin nüüd teist korda uuringutel soolepuhastusega käima, sest esimene ebaõnnestus "täis" soole tõttu, kuigi tegelikult oleks pidanud sool uuringu ajaks ammu juba puhas olema.-

Ühesõnaga.....kui ma lõpuks selle haiguse puhul sümptomeid nägin, tundusid need suures osas ühtivalt minu tervisehädadega. Valdavalt on halvema tervisega eluperioodid sõltunud ka gluteeni tarbimise hulgast. Mu lemmik asjad siin maailmas on saiakesed ja nende kogus ning sh gluteeni tarbimise kogus suurenes meeletult alati offseasonil. Preppide ajal läks tervis valdavalt paremaks alati, sest .....no ei söö ju neid saiakesi ja ei aja meeletus koguses pastat endale sisse kui kalorid järjest kukuvad. 



Sellest, kui halvasti ma ennast igapäevaselt tundsin, sain aru alles siis, kui gluteeni toidulaualt täielikult välja jätsin. Ma sain aru, et elasin mingis udus - pidevad keskendumisraskused, väsimus, loidus, närvilisus kõige pärast + muud neuroloogilised ja seedeprobleemid. Nüüd siin uuringute ajal, pidin teatud hetkeks taas gluteeni tarbima hakkama ja siis oli see kuidagi eriti julm. Esimesed kaks päeva ei tunne midagi, aga siis tekkisid meeletud peavalud, loidus, silmaalused muutusid taas siniseks ja ....ühesõnaga selline meeletu gripi ja suremise tunne 24/7.

Tervenemine: Praeguseks saab kohe 1 kuu oldud täiesti gluteenivabal dieedil ja iga päev läheb paremaks. Iga päev ma suudan olla positiivsem, tunnen vähem valusid, on rohkem energiat ja jõudu, suudan paremini keskenduda. Nahaprobleemid ka järjest vähenevad - mul oli kätel meeletu ekseem, mille kohta perearst ütles ainult "see on külmast". Nina sisemus on ka hakanud paranema, mille kohta samuti perearst "see on nohust"....ei need ongi haavandid, mis on taas tsöliaakia üheks tunnuseks. Viimaste uuringute käigus leiti selliseid haavandeid (pisikesed punased täpid) ka minu peensoolest. Hetkel ongi diagnoosiks arsti arvates kliinilise pildi järgi tsöliaakia, sest nad ei leidnud peensooles limaskesta hattude otsest atroofiat (arvatavasti seetõttu, et olen juba gluteenivabal dieedil olnud + enne ei tarbinud ka seda nii suures koguses enam), aga ainuke asi, mis mu tervist parandanud/muutnud on, on gluteenivaba dieet. Kui 6 kuu pärast ravi (rangelt gluteenivaba dieet) ka kõik seedeprobleemid ei kao, pean laskma teha veel koloskoopia jämesoole uurimiseks.....aga ma siiralt loodan, et ei pea seda ette võtma.
Mul läheb arvatavasti aastaid, kindlasti kuid, veel enne kui päris hästi ennast tundma hakkan, aga ma reaalselt tunnen, et iga päev on natuke parem. Ma loodan, et nüüd lõpuks (ja ma juba näen ka selle märke) hakkavad mu juuksed ja keha taastuma. Enne oma sümptomitele põhjuse otsimist, sain tihti nutta, sest juukseid kammides või isegi käega läbi käies, oli mul pihk juukseid täis ja olid tekkinud juba peaagu kiilakad laigud (taas üks tsöliaakia tunnuseid). Günekoloog määras mulle menstruatsiooni "tagasi saamiseks" hormoonravi, millest nüüd 100% keeldun. Kusjuures, see ei ravi probleemi/põhjust, et miks mul menstruatsiooni ei ole, milleks hormoontestide tulemusel on hüpotalamuslik amenorröa ehk siis mu ajuripats ei tooda piisavalt hormoone, et menstruatsioon tekkida saaks. Selle "ergutamiseks" ei ole rohtu välja mõeldud. See günekoloogi poolt määratud "ravi" ainult varjab sümptomeid, võib tekitada meeletult kõrvatoimeid ja pigem pikendab keha enda taastumisprotsessi. See on ka koht, kus ma soovitan kõigil inimestel ISE KA UURIDA, mida arstid Teile välja kirjutavad. Näiteks antud rohu kohta ütles arst, et sellele ei ole kõrvaltoimeid. Võtsin mina siis lahti info selle kohta ja....mulle ei tohiks seda üldse välja kirjutada, arvestades minu teisi terviseprobleeme. Aga arstid nendele asjadele ei mõtle...nad ei vaata sind tervikuna.

Kui mu keha hakkab lõpuks gluteenivabal dieedil paranema, siis peaksid hakkama taas ka vitamiinid imenduma, rasvad imenduma ning kõigest sellest tervislikust toidust hakkab ka kasu olema. Seeläbi peaks kaduma ka tsöliaakiast põhjustatud ainete malabsorptsiooni sündroom, mis paneb mu keha tundma, et ma "näljutan" teda igas mõttes, kuigi tegelikult söön piisavalt jne.

Miks ma teiega seda jagan? 
Sest ma jagan Teiega enda toitumist ja enda teekonda ning ma ei taha, et MITTE KEEGI ARVAKS, et gluteen on halb jne.... AINUKENE põhjus, miks mina seda enam mitte kunagi süüa ei saa (never...never ei saa ma enam Kaja pitsat süüa ja see on koht, mis teeb mind kurvaks, aga tervise nimel on see kõik 100% seda väärt ja ma ei taha kunagi ennast enam nii tunda nagu enne) on minu haigus, mis on tõsine ja kui ma ei järgi seda ranget dieeti, siis võib see väga kurvalt minu jaoks lõppeda. Mul on olnud juba üks lümfoomi (vähi) oht (soolesulguse ajal, aprill 2017), mis suure tõenäosusega oli ka seotud tegelikult tsöliaakiaga, sest kui tsöliaakiat ei ravi, siis on lümfivähi tekke % kordades kõrgem kui tervel inimesel. 
Ma loodan, et ehk mõni teinegi tsöliaakia haige leiab minu blogist mõne toreda retsepti või soovituse. Eks ma jooksvalt kirjutan sellest haigusest ehk veel, aga praegu sai nagu põhiline lugu kirja ja eks ma olen veel veidi ise ka kahevahel, et palju ma üldse sellest kõigest jagada soovin ja jagama peaksin, et keegi äkki taas kahjurõõmu ei tunneks või ei võtaks seda kui võimalust mind mõnitada jne... 
Ma lasin teha endale ka geneetilise testi, sest ma tahan olla kindel oma diagnoosis ja, et ega see minu lähedasi ei mõjuta. Eks kui selle koha pealt selgust saan, siis jagan seda samuti. 
Aga ma tõesti soovitan huvi korral lugeda ülal toodud artiklit. See annab hea ülevaate ja kui teil on küsimusi, siis on need alati oodatud. 

pühapäev, 24. märts 2019

Mandli-mustika tart (gluteenivaba; võimalik ka vegan variant teha)

Selle inimese retseptikogus on nii palju imelisi gluteenivabu retsepte ja taaskord sai üks neist järgi proovitud.




Minu pandud täpsed kogused ja koostisosad

400g Rimi külmutatud mustikaid (lasin enne ära sulada, et liigset vedelikku ei tekiks!
Põhi: 
30g kartulitärklist 
50g kaerajahu (tegin ise köögikombainiga Provena gluteenivabadest kaerahelvestest) 
110g riisijahu (kasutasin seda) 
60g tatrajahu (sest mul maisijahu ei olnud. Kasutasin RemedyWay heledat toortatrajahu) 
40g tuhksuhkur (Dansukker) 
96g sulatatud või
2spl ehk 80g Alma Kreeka jogurtit
1-2spl külma vett 

Pealispuru: 
40g purustatud mandleid 
1/5 põhja taignast 

Valmistamine: 
Sega omavahel kausis kuivained. Lisa sulatatud või, kreeka jogurt ning vesi (vajaduse järgi). Pane 1/5 taignast toidukilesse ja külmkappi. Ülejäänud suru lahtikäiva põhjaga (pildil, millist mina kasutasin ja mille leidsin Lõunakeskuse rimist) pirukavormi. Seejärel laota vormile mustikad ning siis sega purustatud mandlid külmkapis olnud põhjaga ning pudista mustikatele peale. Küpseta 200C ahjus 25-30minutit (kuni muutub pruuniks koorik). Lase täiesti maha jahtuda enne näppimist :D. Muidu on "purunemise" oht suur selliste kookide puhul.

Mida muudaksin/teeksin teisiti järgmine kord: Hiljem lisasin peale ka veidi tuhksuhkrut (sõelaga; lahtilõigatud koogist pilt) ja järgmine kord seda kooki tehes paneksin veidi rohkem mustikaid (sest minu vorm veidi suurem kui retseptis) ning paneks ehk taignasse ka veidi rohkem tuhksuhkrut, sest veidi vähemagus jäi see kook. Samas, kui süüa seda näiteks jäätisega koos, siis on kooslus imeline.

100g makrotoitained on näha pildil (sh kook enne ahju panemist). 
Andke ikka julgesti märku kui on küsimusi või kui ka retsepti proovisite ;). 


















laupäev, 23. märts 2019

Gluteenivabad mandlijahust šokolaadisõõrikud (ahjus küpsetatud)

Kuna leidsin Rimist sellised lahedad sõõriku/keeksi/muffinivormid, siis tuli tahtmine kohe katsetada ka mõnda gluteenivaba sõõrikuretsepti. Need sõõrikud on ülimuredad, pehmed, suus sulavad ning pakatavad headest rasvadest. Glasuuri osas on puhtalt enda kujutlusvõime piirid vaid ees. Mina seekord läksin kergemat vastupanu teed (kuna ei teadnud, et kas sõõrik ise üldse maitsev tuleb) ja sulatasin 44% Fazer tumeda šokolaadi, kuhu siis sõõrikud "sisse kastsin". Aga täpsemalt siis juba retsepti katsetuse kirjelduse juures. 



Minu pandud täpsed kogused ja koostisosad: 
(selles järjekorras on vaja panna need ka köögikombaini või blenderisse ja ühtlaseks massiks purustada)

80g mett (järgmine kord paneks isegi vähem, sest kuigi jätsin vahtrasiirupi ära, siis minu jaoks said need ikkagi veidi liiga magusad isegi)
70g sulatatud võid
2 muna (96g)
2spl taimset piima, kasutasin india pähkli piima 20g.
195g ICA gluteenivaba mandlijahu (Rimist saab)
10g kookosjahu
3/4tl soodat
1/2tl soola

Blenderda ühtlaseks massiks. Lisa segu Zip kotti ja lõika nurk ära. Piserda vormi ja küpseta 150c juures, kuni sõõrikud on pruunid. Mul kulus selleks umbes 20 minutit, aga see oleneb küpsetusvormi suurusest ja paksusest jne.



Glasuuriks sulata soovitud kogus glasuuri ja peale sõõrikute jahtumist, kasta need glasuuri sisse. Mina kasutasin 44% Fazeri tumedat küpsetusšokolaadi ja igale sõõrikule 10g siis (panin kausi kaalule ja kastsin nii kaua kuni -10g kaalule tuli).

Pärast glasuurimist panin sõõrikud külmkappi "tahenema" :).
100g glasuuritud sõõrikute makrod on pildil (sh kiudaineid 4,3g ja suhkruid (mis enamasti pärinevad ju vaid meest 22,3g) 


pühapäev, 10. märts 2019

Lihtne ja maitsev - Kikerhernejahuga munamuffinid - ideaalne foodprepiks/ gluteenivabad.

See retsept on mul ka juba tükk aega peas olnud ja nüüd sai see siis ka järgi proovitud. Pikka juttu ei tee ja ütlen lihtsalt, et need on imehead hommikusöögiks - nt lõika pooleks ja määri veel sulajuustu peale ja lisa tomatit, kurki või mina kasutan neid vahepalana kaasa võtmiseks. Head soojendatult ja ka külmalt ;) 

KOOSTISOSAD (6 muffinit): 
50g Kikerhernejahu (ostsin Rimist) 
50g ehk 1 muna 
225g munavalgeid 
186g shampinjone 
1 punane sibul (93g) 
44g suitsujuustu küüslauguga (riivisin ise) 
25g Profeel Oti juustu (riivisin ise)
1tl küpsetuspulbrit
Maitseaineid 

(PS! Koostisosade kogused suht juhuslikud, kasutan alati "pärad" ära niiöelda, aga lisan need siia juhul kui keegi soovib täpselt samade makrodega saada lõpptulemuse). 

VALMISTAMINE: 

  • Lõika sibul, sink ja seened väikesteks tükkideks. Prae sibul vähese soolaga pruuniks ja lisa sink ja seened. Prae veidi, kuni seened muutuvad väiksemaks. Lase jahtuda. 
  • Seejärel lisa kaussi muna ja munavalged ning soovi korral ka kuivavatud ürte (kasutasin peterselli) ja klopi lahti. 
  • Seejärel lisa kikerhernejahu ja küpsetuspulber ja sega ühtlaseks massiks (vispliga). 
  • Lisa riivitud juust ja sega läbi. 
  • Seejärel lisa praetud koostisosad. 
  • Jaga ühtlaselt küpsetusvormidesse (minul tuli nt 102g segu igasse vormi panna) ja küpseta 185C juures 20-25 minutit. 
  • Lase jahtuda ja eemalda vormist. Kasutasin silikonvormi (pildil, ostetud Rimist). 
(100g toitumisalane teave pildil. Üks muffin kaalub umbes 90-95g)