esmaspäev, 24. veebruar 2014

Iseseisvuspäeva jooks ehk õues jooksmise hooaeg on avatud

Enne jooksu, siis kui nägu veel peet polnud. 


Täna on super super ilus ilm........ no ikka väga super. Mõtlesin siis, et teen oma avapaugu jooksmisele ära ja lähen teen selle aasta esimese õues jooksu. Kahju ainult sellest, et mu telefon nii mega suur on, et seda rajale kaasa võtta ei saa, et teha ka pilt sellest kui tõeliselt ilus see ilm siin Tabiveres täna on, aga ok saan üle sellest nüüd kuidagi ja räägin millestki muust ka nüüd natukene. 

Panin ennast korralikult riidesse, et ikka külm ei hakkaks. Pikad jooksupüksid jalga (kuigi ma näen välja nendes nagu kiles sardell :D) ja pusa ka selga, müts, kindad ja sall ka veel kaela. Ja külm mul ei hakkanudki, kuigi tagasi jõudes olid alusriided läbi märjad :-D. Õues jooksmine on ikka hoopis midagi muud. Päike paistis ja soojendas, tuul oli ka üsna vali, aga see kõik oli nii hea ja tuhandetes kordades parem kui jooksmine umbses jõusaalis jooksulindi peal. Ainuke jama oli see, et nina pidi pea koguaeg nuuskama, aga sellega olin juba arvestanud ning terve pakk salhvasid oli kaasa võetud. 

Terve jooksmise ajal oli mul naeratus näol... no kohe vägisi tuli peale selline siiras ja õnnelik naeratus. Arvatavasti võisid möödasõitvates autodes inimesed vaadata, et mis see seal naerab :-D, aga õnnetunne oli tõesti nii laes kui veel olla saab, tegelikult siiani on. Kevad tõesti on vist käes, sest see õhk mis vastu tuli oli küll juba kevadelõhnaline. Ma pole vist mitte kunagi ilma soojenemist nii palju oodanud kui see aasta ja seda just jooksmise pärast. 

Joostud sai siis 8.25km ja tehtud sai 5km rekordaeg 36:03. Keskmine pulss oli kõrgem kui tavaliselt, aga samas olen harjunud nüüd jooksma ju ainult tasase maa peal, aga tänasel jooksul oli mägesid ka (kuigi väikesed :D, aga ikkagi). Kui võrrelda pulssi eelmise aastaga siis on ikkagi märgatav areng toimunud, kuna eelmine aasta jooksin 180 pulsiga aeglasemalt kui täna, aga täna jäi pulss sinna 150-160 vahepeale ning jooksin kiiremini kui eelmine aasta. 

Lisaks on mul hea meel, kuna väljas joostes saan võtta maximumi oma pulsikellalt Garmin Forerunner 220, ehk saan täpselt näha kui palju ja kui kiiresti ma jooksen. Väljas joostes ei andnud mu põlv ka üldse nii palju tunda ( see põlv, mis BodyAttackis käimise pärast valutama on hakkanud), kuna sain rohkem keskenduda õigele jooksutehnikale, mitte jooksulindi pealt mitte maha kukkumisele :-D. 

Loodan, et selle nädala jooksul saan oma uued jooksutossud ka kätte, aga nendest juba siis kui nad kohal on .

Nii, et jah ühesõnaga olen jälle jooksmisse armunud ja tänane päev on olnud lihtsalt super hea energialaenguga. Loodan, et ka Teie jaoks on olnud iseseisvuspäev eelkõige positiivsete emotsioonidega. 



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar