esmaspäev, 1. mai 2017

Tasakaalu otsimine toitumises ja Barebells proteiini batoonide arvustus


Tahtsin kirjutada tasakaalu otsimisest (mõtlen just sellisel ajal kui praegu->pole kindlat eesmärki, ei soovi otseselt kaalu langetada ja lihast kasvatada ei saa jne)  ja, et kuidas minul see siiani õnnestunud on. Haiglas olles ei jälginud ma mingeid makrosid...sõin seda, mis meeldis ja mida sain süüa sel hetkel. Peale operatsiooni ei saanud tahket toitu teatud aeg süüa ja haigla püreesupid olid kohutavad...lisaks anti meile seal nuumjooke, mida ka ei joonud/söönud. Nii, et enamus aega elasin suhkrut täis kohupiimakreemidest ja leotasin küpsiseid tee sisse kastes :D. Kaalu ma haiglas olles ei kaotanud. Koju tulles oli sama seis, mis enne Saaremaale minekut ja haiglasse sattumist. 

Olen praegu proovinud jälle ree peale tagasi saada ja makrosid jälgida. Kaloraaž oli mul enne haiglat 2500kcal peal ja selle juures kaal püsis sama, kuid välimus muutus ikkagi järjest paremaks.  Lisaks lubasin endale nädalas korra cheatday´sid ka, kus sõin kõike, mida tahtsin ja makrodele tähelepanu ei pööranud. Viimased 3 nädalat enne haiglasse jäämist, ma endale neid cheatdaysid ei lubanud, sest lihtsalt ei osanud piiri pidada nende ajal ja tundsin ennast halvasti. 2500kcal on tegelikult piisavalt suur, et ka makrode siseselt oma isud ära rahuldada. 
Praegu olen pannud endale kaloraažiks 2100kcal. (Valgud 30%, rasvad 30%, süsivesikud 40%; V158g, R70g ja S210g). 

Ma ütlen ausalt, et seekord on olnud raske jälle grammi pealt jälgima hakata. Haiglas olek oli pikk ja tegelikult on ju väga mugav mitte foodprepida ja toitu kaaluda ja süüa täpselt nii nagu tahad. Samas ma ikkagi igatsesin seda struktuuri ja mind tegelikult ajab ärevaks see kui ma ei tea ligikaudseltki, et palju ma endale sisse söön. Mul on küll meeletult hea silmamõõt, kuid kui sa oled ikkagi aasta otsa jutti elanud nii, et kõike kaalud, siis on imelik teistmoodi olla. 
Vahel tekkis ka juba vastikus selle planeerimise ja preppimise vastu, et miks ma pean seda tegema.... miks ma ei oska enam normaalse inimese kombel süüa? Mul ongi nii raske oma keha kuulata....mõni päev olen näljane nagu hunt ja teine päev ei taha mitte midagi. Sellepärast makrode lugemine ongi mul aidanud eesmärke saavutada, sest siis on järjepidevus ja oma keha muutmiseks on see kõige olulisem. 

Sellel nädalavahetusel proovisin siis pooleldi trackida ja lubada endale ühe vabaeine päeva jooksul. Ütleme siis nii, et see tuli mul enam-vähem välja, aga vabaeine väliselt sattus ikkagi mulle veel õunaviile ja paar küpsist jne... suhu :D. Ühesõnaga on minu jaoks väga raske hoida tasakaalu. Ma olen loomu poolest juba selline inimene, et kas kõik või mitte midagi. Kas grammi pealt või suva kõik. Siiski olen järjest rohkem oma keha tunnetama hakanud ja kui on kõht täis siis ma juurde ikkagi ei pressi....et umbes a´la iial ei tea, et kuna jälle saab. Naudin toitu ja üritan hetkes võimalikult kohal olla.

Tänu sellele sain täita tütrele lubaduse- käia temaga pannkooke söömas ja lisaks külastasime ka Uulitsa foodtrucki (One of the best burger place in Estonia), mis oli Tartus tudengipäevade raames (pildil Uulitsa sibulamoosiga burger #supernämma! ja Creppist võetud nutella-banaani crepp). Järgmine päev käisin jälle lõuna ajal väljas söömas lapsega ja üritasin samuti lihtsalt kuulata oma isusid ja neile veidi järgi anda. 

Praegu on minu eesmärgiks võimalikult palju lihasmassi säilitada sel ajal kui ma trenni teha ei saa. Ma ei taha, et mu kaal paisuks ja pärast peaks siis jälle meeletult vaeva nägema, et seda maha ajada. Seetõttu ma teangi, et pean ikkagi makrodest 90% ajast kinni pidama, et lihtsalt olla teadlik oma kogustest ja kuidas keha reageerib. Ma tunnen ennast tegelikult super hästi kui makrosid jälgin, sest siis teen ka paremaid valikuid toidu osas. Mu toitumine on üleüldse selle aastaga meeletult muutunud ja salatid ning värske toit on mulle päriselt ka väga väga meeldima hakanud. Saiakesed ja kommid on toredad, aga kui ma mõtlen tagasi, siis see mõnus maitse suus, see kestab vaid hetke....ja siis jäävad järele tühjad kalorid ja mõte, et mis see mulle nüüd andis. Toit peaks olema kütus- keha vajaduste täitmine. Seda ei tohiks kasutada enda premeerimiseks või vastupidi karistamiseks. Sama on ka trenniga. Ma ei ole ennast selle aasta jooksul kordagi trenniga karistanud.... ma armastan seda liiga palju selleks. Mul on praegu loomulikult hirm, et äkki kaob täiesti see trenniharjumus ära, aga eks see esimene trenn saabki kõige raskem olema. Kui juba ree peale saab, siis läheb lihtsamaks. 


Ja nüüd siis minu arvustus Barebells proteiinibatoonide kohta : 
Kuna selveris oli soodukas, siis ostsin ka mina neid uusi batoone....ausalt...nagu päris ausalt....SUUR PETTUMUS! Eriti see kookose oma. Ausalt, ma lihtsalt proovisin seda ja viskasin ülejäänud minema....täiesti maitsetu ja keemiane. Karamelli-indiapähkli oma sõin lõpuni ära, aga enam küll ei osta. Sotsiaalmeedias hinnatakse vahepeal asjad ikka väga üle ja hypitakse üles. Ma saan aru, et eks siin on ka rahad mängus, aga jah..... See on puhtalt minu arvamus. Oleks ma tavahinnaga neid ostnud, siis oleks vist küll lausa nutma hakanud :D. 

Nii, et siiani on ikkagi Grenade batoonid ainukesed, mida mina veel kunagi ostaksin. Aga ausalt....see batoonide ostmine on üldse mõttetu. Valgu saab nii paljudest muudest allikatest kätte ja rasva jaoks on ka pähklid, seemned ja kookosõli palju parem valik. Ainuke, mida need batoonid hästi teevad, on rahakoti tühjendamine :D. 

2 kommentaari:

  1. Hehe, maitsed ikka nii erinevad :D Mulle isiklikult ei istu Grenade batoonid üldse, aga Barebellsi omadesse armusin esimesest ampsust, minumeelest kõige paremad ja keemiavaba maitsega batoonid :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaaa :D. Sellepärast ongi hea, et tootevalik on suur ja lai- igaüks leiab enda lemmiku ;). Praeguseks olen Grenade´il ka valgeshoksi oma ära proovinud ja no tõesti minu jaoks paremat ei ole. Aga eks see oleneb jah, et milliseid maitseid muidu ka eelistada jne ;).

      Kustuta