teisipäev, 7. november 2017

Oktoobrikuu kokkuvõte - kuidas mul läheb?


Aeg tuhiseb mööda nii, et kui ma söögiteemalisi postitusi veel kuidagi jõuan teha...siis need kuu kokkuvõtted tulevad kuidagi väga raskesti, kuigi tegelikult hoian igapäevaselt just sellel alal oma elust niiöelda kätt pulsil. 
Trennid on mul endiselt kergemad ja kestavad (kardio + lihastrenn + venitamine ja ka kõhulihaste harjutused) max 1,5 tundi. Jaotus ka endiselt sama - 2x jalg + õlg ning 1x selg+rind ja 1x selg+käed. Endiselt on kavas igal nädalal pikem kardio ja BodyBalance trenni päev, et ikka päris puuhobuseks ei muutuks ja ikka painduks jne ka ;). 
Trennid oktoobris kokku: 
22 trenni Ajakulu: 36h ja 20min Põletatud kaloreid: 14, 825kcal 

Toitumine: Kalorid on ka mul endiselt 2100kcal peal ja kaal endiselt langeb nende juures. Eelmisel aastal sõin sama kaalu juures juba 200kcal vähem ja tegin oluliselt raskemaid trenne + rohkem kardiot, nii et võib tõesti väita, et kõik on praegu lihtsalt SUPER HÄSTI ;)! Palju aitab kaasa muidugi ka eelmise süstemaatilise dieedi kogemus ning üleüldine suurem positiivsus. Ma suhtun iseendasse väga sõbralikult ja kui isegi on mõni selline päev kus tahaks peeglisse vaadates enda kohta halvasti öelda, siis teadvustan seda ning muudan seda koheselt positiivseks- leian midagi, mis meeldib ja ei rõhu sellele, mida parandada tahaksin! Endiselt loen makrosid (paindlik dieet) ja toitun 80/20 reegli järgi ehk siis 80% niiöelda "puhas toit" ehk siis, et ka mikrotoitained oleksid paigas ja 20% kõike head ja paremat, mis tavaliselt siis tähendab mõne enda tehtud koogi tüki söömist või muud sellist. 

Nüüdseks olen une ka jälle paremaks saanud. Igal õhtul kuulan enne magama minekut rahustavat muusikat. Ma olen väga väga ülemõtleja natuuriga ja peas tiirleb alati 1000 asja, mis tegelikult oleks pidanud selle päevaga veel ära jõudma ja see väike meditatsioon enne magama minekut on mind meeletult aidanud ka sellel rasvaprotsendi vähendamisel. Positiivsus ja stressi madalal tasemel hoidmine on niiiiiiii tähtis! Olen praegu väga õnnelik, et olen seekord suutnud hoida selgemat visiooni endast ja olen tõesti selle ajaga ennast armastama õppinud. Ma olen tegelikult ka endaga juba praegu väga rahul. Ma naudin trenne meeletult endiselt...olen iga trenn tänulik selle eest, et mu keha on nii tugev ja terve, et ma sellisel viisil treenida suudan. Jõusaal on tõesti minu teraapiaks ja ma ei pea kunagi ennast trenni sundima. Naudin ka puhkepäevi, aga peale ühte päeva ootan juba taas trennipäeva :D. 
Ma väga väga loodan, et selline enesearmastuslik ja ennast aktsepteeriv mentaliteet saadab mind ka edasi ning ma teen iga päev selle kallal ka palju tööd. 

Ma näen iga päev teadlikult vaeva, et defitsiidis olemine ei mõjutaks nii palju minu lähedasi. Ma pean lapsega peaaegu iga päev 2 tundi lugemist harjutama + kodused ülesanded (ta läks 1. klassi sügisel), sest tema jaoks on tähed ja lugemine veel endiselt keerulised, kuid iga päevaga näen edasi minekut ja usun, et sedasi järjepidevat temaga tegeledes, saab ta ükskord ka järjele. Kasvatan teda ju praegu ikkagi peamiselt üksinda, kuigi mul on siiralt hea meel, et ta enamus nädalavahetused ka oma isaga koos olla saab.  
Enda ülikooli asjadega olen ka siiani väga kenasti järjel püsinud. Ma planeerin meeletult palju kõiki kohustusi ette ja teen palju märkmeid ja tabeleid jne...et kõik oleks eesmärgipärane ning asjad saaksid enne tähtaegu õigesti ja korrektselt tehtud. SEE kõik EI OLE KERGE! Kindlasti mitte, aga MINA ISE tahan seda. Ma tahan saavutada oma unistuste vormi, ma tahan olla hea ema ja ma tahan saada kunagi väga väga heaks õpetajaks. Ja pealegi - elu ei olegi kerge ja raskelt kätte tulnud asjad ongi palju magusamad! 

Siinkohal tooksingi taaskord välja ühe oma lemmik quote´i : 
"When we long for life without difficulties, remind us that oaks grow strong in contrary winds and diamonds are made under pressure."  Peter Marshall



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar