laupäev, 18. november 2017

Teekond enesearmastuseni

Olen alati vaadanud imetlusega (mingil hetkel ka kadedusega) neid naisi, kes julgevad trennis kanda sportrinnahoidjat ilma treeningsärgita. Mäletan nii hästi , kuidas kunagi vaatasin, et oi...tema tahab eputada või tal ei ole ju six-packi, et kuidas ta küll niimoodi käib. NII NÕME MINUST! See on jällegi koht, kus tunnen, kui palju ma isiksusena olen arenenud ning kui suure töö endaga ära teinud. Ma vaatan neid naisi ka praegu imetlusega, sest minu arvates on see üheks suurimaks näitajaks, et see inimene tunneb ennast oma kehas hästi ja ei häbene seda. Olen oma fitness teekonna jooksul mõelnud, et ka mina tahan kunagi ennast oma kehas nii kindlalt tunda. Eelmine aasta ma seda ei suutnud või isegi kui üks kord proovisin, siis tundsin ennast nii ebamugavalt. 
Ma ei ole praegu veel oma madalamat kaalu saavutanud (võrreldes eelmise aasta dieediga), aga ma ausalt ka ei pea kaalunumbrit kõige tähtsamaks. Võtan seda teekonda kõige parema endani ja pöörangi pigem tähelepanu enesetundele, enesehinnangule ja mina-pildile. Ma jätsin prepi eelmisel aastal pooleli just seetõttu, et mu minapilt oli täiesti väärastunud. Ma olin oma täiskasvanu elu jooksul parimas vormis, aga peegel näitas mulle ainult minu vigu ja mu suhtumine iseendasse oli vastik ja alavääristav. MA EI LASE SELLEL ENAM MITTE KUNAGI JUHTUDA ja teen iga päev TEADLIKULT selle kallal tööd. 
Seetõttu ongi minu jaoks väga tähtsad sellised "väikesed" võidud. Ma ei ole ideaalse kehaga (kes meist üldse on) ja mul on endiselt ju operatsiooniarm kõhu pealt näha, aga teate....ma olen ikkagi endaga rahul ja õnnelik ning hindan oma keha hoopis teiste põhjuste pärast. Ma olen iga nädalaga tugevam ja tunnen igast treeningust siirast rõõmu. Ma olen oma kehale tänulik, et ta mind toetab minu rännakul ning talub seda kõike :D. 

Kui ma juhul kunagi tahan ka bikiinifitnessi lavale reaalselt astuda, siis on minu jaoks väga väga tähtis end enesekindlalt tunda. Bikiinifitnessis hinnatakse väga lavalist olekut ja seda enesekindlust ei ole võimalik väga võltsida. Ma pean tundma ennast ka veidi napimas riietuses võimsa naisena :D ja just seetõttu on minu jaoks oluline selliseid väikesi võite teha. Ma tahan kunagi olla vaba kõikidest kompleksidest ning nautida ja väärtustada seda keha, mida endale loonud olen ja see nõuab teadlikku tööd iseendaga.
Nüüd tahangi panna kirja mõned nipid, et mis mind sellel teekonnal parema endani aitavad: 
  1. Ära võrdle ennast teistega! Sina oled sina! Sa oled ainuke siin maailmas, kes on täpselt selline ja juba ainuüksi seetõttu on täiesti mõttetu ennast teistega võrrelda. Ka võistlusspordi puhul on oluline võistelda eelkõige iseendaga. Fitness on nii subjektiivne ala, et kuidagi muudmoodi seda võttes (oma arengut mitte tähtsustades) on väga väga raske mentaalset tervist hoida. Vaata oma arengut, vaata kui palju Sina oled võrreldes Endaga muutunud ja siinkohal ei ole asi ainult füüsilises pildis, vaid ka valikute ja otsuste tegemine igapäevaselt - püüd olla tervislikum jne...
  2. Võtta endale aega enese reflekteerimiseks/analüüsimiseks. Eelkõige siis oma tunnete ja emotsioonide - miks ma midagi tunnen? Miks mõni asi tekitab minus ärevust ja kuidas ma siis käitun, kui see ärevus peale tuleb? Mida rohkem iseennast analüüsida, seda paremini õpib ennast ka tundma. Ärevuse korral võiks kasutada mediteerimist, rahulikku muusikat ja hingamisharjutusi. Tähtis on ka analüüsida, et mis ärevust tekitab ning äkki on võimalik see algpõhjus likvideerida. 
  3. Jälgi seda, kuidas sa endaga "räägid". Mida sa teed peeglisse vaadates? Kas hakkad kohe vigu otsima ja mida siis nende vigade leidmisel teed? Kui mina kipun endaga halvasti rääkima, siis üldjuhul proovin kohe ennast peatada ja küsida endalt, et kas sa ütleksid niimoodi oma sõbrale, oma õele, oma armastatule? Üldjuhul on vastuseks ei! Aga miks sa siis enda kohta niimoodi ütled? Inimene, kes endast lugu peab, ei alaväärista ennast, nii et ka mina püüan siis kohe pigem midagi positiivset leida ja keskenduda sellele. Mitte keegi pole ALATI iga asjaga enda puhul rahul ja see on TÄIESTI normaalne. Minul puhul on aidanud ka see, et jah, ma teadvustan, et ma pole praegusel hetkel selle osaga endast rahul, aga MINU ENDA võimuses on seda muuta. Selliste asjadega, mida muuta võimalik ei ole, peab lihtsalt leppima ja õppima neid osi ka armastama ja hindama enda juures ;). 
  4. Milline on sinu suhtumine sind ümbritsevasse? Kõik inimesed on omamoodi erilised ja mina tõesti püüan kõigis/kõiges näha head. Ma ei klatši kedagi pahatahtlikult taga ning üritan igas olukorras pigem positiivset näha. Kui vahel isegi juhtub nii, et kellestki halvasti mõtlen/ütlen, siis mõtlen, et miks ma niimoodi tegin? Üldjuhul on selle taga mingi MINU ENDA probleem või emotsioon. Ma näen seda sama selles teises inimeses ja see lihtsalt kisub selle ka minus esile. Kadedus on üks suur negatiivsuse auk, kuhu võib täiesti ära kaduda. Inimesed, kes pidevalt teisi kritiseerivad, taga räägivad ja niiöelda teiste elu elavad, on tegelikult iseendaga pahuksis ja rahulolematud. Teiste alavääristamine annab neile tunde, et nad on sellest inimesest paremad mingil moel. See aitab neil ennast selleks hetkeks paremini tunda, kuid tegelikult ei ravi tühjust nende endi sees. Olen oma elu sellistest inimestest puhastanud (nii palju kui võimalik) ja katsun ka ise pidevalt selles vallas areneda. Olla sõbralik, avameelne ning saada aru, et IGA INIMENE VASTUTAB VAID ISEENDA EMOTSIOONIDE JA KÄITUMISE EEST! ;) Üritan elada oma elu nii hästi kui oskan ja usun, et teised püüavad ju sama. 
  5. Leia igas päevas midagi positiivset! Kui ongi raskemad ajad ja keerulisemad eluolud, siis aitab positiivne eluhoiak mõistuse juures olla. Ma üritan ka halva päeva korral leida mõne asja, mille eest ma tänulik olen ning mis on minu elus hästi.  Kõigil tuleb ette selliseid päevi, kus miski ei lähe nii nagu peaks, aga siis ongi lihtsalt tähtis meelde tuletada endale häid asju ja seejuures ka olulisi asju - mis on tegelikult SINU jaoks kõige tähtsam/kõige väärtuslikum ;)! Positiivne hoiak aitab ka endasse paremini suhtuda ning näha kõike erksamates toonides :D. 
Iga tahes soovin Teile kõigile rohkem enesearmastust ja eneseaktsepteerimist just sellisena nagu Te olete ja isegi kui soovite viia läbi mingeid muudatusi, siis tehke seda armastuse seisukohalt ja siirast soovist olla kõige parem versioon iseendast. Ükski inimene pole kunagi "valmis" ja eks meil kõigil on vaja teha suurt tööd just iseendaga, nii et ärge unustage tervisliku elustiili elamise juures ka oma vaimset tervist ;)!  

Peale intensiivset jalatrenni tehtud pilt, seetõttu selline punane jume :D.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar