kolmapäev, 14. märts 2018

Fitness Masterclass ja NÄLG

Kõigepealt alustaksin filmisoovitusega. Kui sain teada, et selline dokumentaalfilm ilmumas on, siis olin väga kurb, et mul sel hetkel Tallinna võimalik minna ei olnud. Olin alles eelneval nädalavahetusel käinud Tallinnas ja rahakott lihtsalt ei võimalda igal nädalavahetusel sellist reisi ette võtta ja lisaks oli ka sünnipäevale vaja jõuda. Aga õnneks tegid nad filmi ka oma YouTube kanalil nähtavaks



See film on nii siiras ja aus ja kuigi ma ei ole kunagi lavale jõudnud, siis olen ka mina pikalt dieedil olnud sooviga lavale jõuda. Seetõttu oli ka minul äratundmisekohti ja eelkõige just selle juures, et ega selle alaga tegelevad inimesed päris "normaalsed" ju ei olegi. Ka minu lähedased ei saa siiani aru minu soovist ennast "piinata" 2 minuti laval olemise pärast. See lava ei olegi seda ju tegelikult väärt...see auhinnakoht samuti, sest selles ei saa mitte kunagi kindel olla. Kõik lähevad võitma, kõik näevad meeletult vaeva ja teevad ära suure töö. Miks mina seda sporti teen? Eks minus on teatud määral ka sellist niiöelda haiget inimest, kellele meeldib ennast piinata ja oma elu raskeks teha :D. Ja tegelikult naudin ma lihtsalt seda rutiini, mis dieedi ajal ja ka lihaskasvatamise ajal on. Kui mõned inimesed ei taha teada mida nad järgmisel päeval söövad või teevad, siis minule annab selline rutiinsus just turvatunnet ja rahu. Ma kasvasin peres, kus oli null rutiin...null kindlustunne. 8. klassis maale vanavanemate juurde kolides sai tundma seda, mida tegelikult üks armastav pere tähendab, aga see soov kindlustunde järgi on minusse siiani sisse jäänud. Seetõttu olen nõus ka filmis öeldud väitega, et see sport ei jõua mitte kunagi massidesse.  Lisaks pean ma ka välja tooma selle meeletu sisemise arengu, mis see kõik endaga kaasa toob. See pidev enesega võistlemine, see distsipliin. See õpetab meeletult palju iseenda kohta. 
On tegelikult vähe inimesi, kellel oleks selline ahvikannatus ja see tohutu sisemine põlemine, mida vaja läheb. Ega minagi ju veel ei tea, et kas ikka pean kogu selle teekonna vastu, aga see tuli minu sees pole kustunud nende aastate jooksul ja ma usun, et sel sügisel saan ma lõpuks ka lõpuni ennast tõestada! 


Käisin 3.märtsil Helena ja Eleri korraldatud Fitness Masterclassil ka. Me saime seal kõik niiiiii palju nänni (sh see sheiker ja särk, mis pildil näha; Fazer HERO sarja tooteid, mis juba ammu minu lemmikute hulgas ja ka palju FAST tooteid, millest eriti head olid ROX batoon ja Leader Kookose batoon, kindlasti tahaks ka maapähkli oma proovida). See kogemus andis mulle meeletu motivatsiooni süsti. Pärast loenguosa (kus sain nii palju targemaks ka treeningute planeerimise osas) oli poseerimine ja kui mul alguses tagus süda nagu ratsahobusel, et nii palju inimesi, nii palju asjatundjaid ja Helena ning Eleri ka vaatamas ja mina nüüd....siin teiste ees....võistluskingades....olin ühesõnaga kerget südarit saamas :D :D.  Aga mida aeg edasi, seda paremini ennast tundsin. Tundsin niiii suurt võitu iseenda üle ja patsutasin endale suured patsud mõttes õlale. Kuhu ma küll arenenud olen? Hall hiireke Piret, kes varem ei julgenud oma unistusi isegi oma mõttes mõelda, on nüüd siin kõigi nende inimeste ees ja kõnnib sirge seljaga ja harjutab jne.... See oli minu jaoks ikka meeletult suur võit ja pani mind tundma, et ehk ma ei minestagi päriselt lavale minnes ära :D :D ......loota ju võib :D. Loomulikult ei oska ma veel poseerida ja ilmselgelt ei ole mul mingisugust lavavormi, aga see ei tähenda. Ma tundsin, et ma kuulusin sinna, teiste sekka. 
Nii lahe oli näha neid inimesi päriselus, keda sotsiaalmeedias jälginud juba pikalt olen. Näiteks Maria käest olen saanud ka nõu küsida kirjateel ja kuigi ma olen esialgsel kohtumisel alati häbelik, siis tunnen, et hiljem võistlustel neid inimesi veel kohates, suudan ehk juba rohkem juttu ajada ja päris mina olla.  
Helena ja Eleri jätsid ka väga positiivse mulje ja ma üleüldse olen arvamusel, et kõik inimesed on tegelikult hinges head. Fitness on ala, kus inimeste tõekspidamised on niiiiiiiiii erinevad. Minu arvates ei ole õiget ja valet. Ei ole minu arvamus ja vale arvamus. ON INIMESED, KELLEL ON SAMA KIRG JA UNISTUSED midagi korda saata. Seetõttu peaksidki kõik selle ala inimesed tegelikult kokku hoidma ja teineteist toetama ja mingite poolte jutt või teineteise halvustamine on lihtsalt nii vale. 
Igatahes olen mina super õnnelik, et seal käisin, sest sain nii palju targemaks ja suure motivatsiooni laengu. See oli nii väärt varahommikul Tallinna sõitu ja hilja koju jõudmist. 

Jällegi, kui on küsimusi, siis julgelt küsige ikka ;)! 

esmaspäev, 12. märts 2018

Veebruarikuu kokkuvõte -kuidas massi lisamine edeneb?


Blogimisse on jäänud nüüd pikem paus. Miks? Esiteks olen ma siiani veel kaerahelbe küpsetiste lainel ja mingeid uusi retsepte proovinud ei ole, vaid olen nendega pidevalt katsetanud ja soolaseid argitoite ma nagunii siia tihti ei lisa, sest leian, et need nagu liiga lihtsad...juurikad, süsika allikas ja mingil moel kaste juurde ja kõik kokku....väga lihtne ja üsnagi üksluine, aga sellised "pajad" mulle meeldivad  . Vahel ka katsetan soolaste toitudega. Sai siin tehtud juurselleriga püreed jne....kokkama.ee lehel ju nii palju häid retsepte ja toidutare.ee-st leiab ka ;). Tegelikult on mul ka lihtsalt meeletult kiire olnud. Praktika ei ole kerge ja trennid 5x nädalas ja toit kaasa preppida ja arvutada jne...see kõik võtab aega. 
Nüüdseks on jäänud veel viimane nädal praktikal olla, aga suurem töö on tehtud. Sel nädalal asendan vaid õpetajat ja kõik niiöelda "näidistunnid" on tehtud. Nüüd vaja veel kokkuvõtted kirjutada ja paberitööd ohtralt teha. Lisaks muidugi oma väikse printsessi aitamine kooliasjades.Ühesõnaga palju on taldriku peal ja blogimiseks aega ei ole olnud. (Pildil näide tänasest õhtusöögist - tatar, kodujuust, punane sibul (praetud), ahjus tehtud juurikad, värske salat ja uus katsetus- spargel, praetud oliiviõlis...ülihea)
Toitumine ja kaal: 
20.veebruar 2018     /  28.märts 2017
väike areng on ka areng :D 
Olen endiselt leanbulk (soov kasvatada lihast liigse rasva lisandumiseta) faasis ehk siis kasvatan lihast. Tunnistan ka ausalt, et vahepeal suure pinge all ja haiguse ajal viskas mul see foodprep kopa ikka sajaga ette. Tundsin, et ma ei taha ühtegi asja kaaluda ja 2800kcal igapäev süüa oli ka vahel ikka väga raske. Muidugi....suhkrust ja jamast on see ülikerge täis süüa, aga selle peal ju lihast ei kasvata ja "puhta toiduga" tekkisidki kerged seedeprobleemid ka mõnedel päevadel. Pidin ikka väga vaatama kiudainesisaldust, sest see kippus jääma sinna 50-60g kanti isegi, mida on ilmselgelt liiga palju. 
01.veeb - 01.märts seisuga lisandus kaalule +700g. 
Mõõtnud ei ole....teen seda ehk selle nädala lõpus jälle, sest see nädal on puhkenädal trennides (madalamad raskused) ja massaaž ka nädala lõpus, et ehk viskab keha siis selle vee ka rohkem välja jälle, mis lihaste "lõhkumisega" tekkinud on. 
 Mul on väga raske kaalu lisandumist taluda mentaalselt...ei hakka seda üldse tagasi ajama. Jah, ma saan aru, et see on vajalik (muud moodi ju ei kasva lihas ka), aga see ei tee seda kergeks ja usun, et ühelgi naisele ei ole "meeldiv" oma keha pehmemaks muutumas näha. Kuigi mõistan, et tegelikult on kaalu imevähe selle 4 kuuga lisandunud, siis on päevi, kus peegel ei ole minu sõber ja tunnen ennast ikka väga halvasti. Ja siis on teine päev kus vaatan, et vau....ma kindlasti olen lihasmassi juurde saanud ja tunnen, et see pehmem olek on seda kõike väärt. Minu "tunnen ennast hästi oma nahas" kaal on praegusest kaalust 2kg madalam....mis on ülikerge tegelikult dieediga saavutada ja ma tean, et mul pole tegelikult mingit põhjust ennast halvasti tunda....aga jah. Eks see on arengukoht minu jaoks elu lõpuni, et hinnata vaid head ja mitte pöörata tähelepanu negatiivsetele emotsioonidele.
Nüüd ei ole sügisprepi dieedini ka enam üldse palju jäänud....plaanin seda alustada 16.aprill. Siis on 24 nädalat esimese võistluseni. Miks nii vara? Ma tahan võtta kaalu langetamist (rasva% alandamist) hästi rahulikult ja anda endale pigem kuu aega rohkem aega kui kuu aega vähem. Lisaks plaanin sisse ka 1-2 nädalase dietbreaki, millal viin kalorid üles ja lasen kehal veidi taastuda, et siis edasi rühkida ;). Ja ma ei taha kaotada oma raskelt teenitud lihast, nii et jah....pigem kauem kui,  et läheb kiireks ja pean närvitsema hakkama. 
Praegu olen kalorid jälle 2600kcal peale lasknud. Miks? Sest ma tahan rohkem vabadust. Ma mingil moel ei ole defitsiidis praegu, sest kaalu tuleb ikka sujuvalt juurde, aga igapäevaselt trackin ma 2600kcal, aga kui töö juures on kringli söömine või poes mõni uus komm, mida proovida tahan, laps on mingi võileiva mulle teinud või vanaema on pannkooke teinud, siis ma söön selle ühe-kaks ära ja EI PEA SELLE PÄRAST PÕDEMA :D. Lisaks olen nv-del käinud sünnipäevadel ja R-ga väljas söömas (näiteks käisime Maitsev Tartu raames kahte söögikohta proovimas- Chez Andre ja Fii-d, millest viimane meile rohkem meeldis ja suurema elamuse pakkus) ja pooleldi trackinud nendel päevadel ja pooleldi yolotanud.
See nädalavahetus käisime Rakveres (R- sealt pärit) ja proovisime ka Grillers burgerikohviku ära. Tema võttis terava lamba ja mina Rantšo, kuhu palusin juurde ka sibulamoosi (story on ka minu instas highlightide all nähtav). Mõlemad jäime väga rahule ja hinna ning kvaliteedi suhe on ikka väga paigas. Teinekord võtaks saia asemel ehk leivakukliga ainult ja kui enne dieeti peaksin veel Rakverre sattuma, siis läheks kindlasti sealt uuesti läbi :).

Trennid:
Trenne kokku: 17 
Ajakulu: 29:27:53 
Põletatud kaloreid: 12,144 kcal
(Haiguse tõttu 3 trenni vähem kui tavaliselt) 

Trennide jaotus ikka sama, ainult kardiot olen pidevalt vähendanud. Huvi korral saate eelnevast kuu kokkuvõttest lugeda. Tunnistan ausalt, et haigeks jäämine oli minu jaoks väga raske. Mul on nii raske treeninguid ära jätta ja rahulikumalt võtta ja ma ei mäletagi viimast korda kui oleksin nädalaga vaid 2 treeningut teinud....aga see haigus tõmbas mu jalust nii maha lihtsalt ja alles nüüdseks olen tegelikult päris terveks saanud....kuigi nohu veel on mingil määral.

Praegu on tõsiasi ka see, et mul puudub treener, kes mul aitaks võistlusdieeti läbi viia. Jah, ma saaksin ise ka sellega hakkama, sest tegelikult olen meeletult ennast selles vallas harinud ja igapäev loen ja kuulan podcaste veel juurde, aga ennast on niiiiiii raske adekvaatselt hinnata ja minu kõige suuremaks probleemiks on LIIGNE PUSHIMINE. Ma võin üsna ribadeks ennast töötada, aga niimoodi tegelikult tulemusi ei tule, vaid tõmban ennast lihtsalt kinni, nii et mul ikkagi on vaja inimest, kes ütleks mulle, et "sa teed piisavalt, sa teed liiga palju, sa peaksid rohkem pingutama, vorm on hea, vorm on kehv....jne" .... Treeneri otsingud on käimas, nii et kui keegi teaks soovitada head treenerit, kes ei ole suhkrufoob ja teab paindlikust dieedist ja makrodepõhilisest toitumisest ka midagi, siis palun soovitage julgesti! 

Tegelikus on ka see, et kuigi võistlusdieet algab ja ma ise olen endale sellised sihid seadnud, siis ma ei saa kunagi kindel olla, et mu tervis vastu peab ja keha järgi tuleb. Iga dieet on erinev ja eks minu võimsuses on lihtsalt endast parim anda....eks siis näha ole, mis saab selle kõigega ja kas kunagi ka oma unistusteni jõuan.

Käisin ka Helena Mangi ja Eleri Reinarti korraldatud Fitnessi masterclassil Tallinnas, aga sellest kirjutan ehk teises postituses, sest see postitus venib juba väga pikaks.
Kui teil on mulle küsimusi, siis palun küsige julgesti! Kindlasti on oodatud ka kõik soovitused, et mida ja millest blogis kirjutada võiksin.