kolmapäev, 14. märts 2018

Fitness Masterclass ja NÄLG

Kõigepealt alustaksin filmisoovitusega. Kui sain teada, et selline dokumentaalfilm ilmumas on, siis olin väga kurb, et mul sel hetkel Tallinna võimalik minna ei olnud. Olin alles eelneval nädalavahetusel käinud Tallinnas ja rahakott lihtsalt ei võimalda igal nädalavahetusel sellist reisi ette võtta ja lisaks oli ka sünnipäevale vaja jõuda. Aga õnneks tegid nad filmi ka oma YouTube kanalil nähtavaks



See film on nii siiras ja aus ja kuigi ma ei ole kunagi lavale jõudnud, siis olen ka mina pikalt dieedil olnud sooviga lavale jõuda. Seetõttu oli ka minul äratundmisekohti ja eelkõige just selle juures, et ega selle alaga tegelevad inimesed päris "normaalsed" ju ei olegi. Ka minu lähedased ei saa siiani aru minu soovist ennast "piinata" 2 minuti laval olemise pärast. See lava ei olegi seda ju tegelikult väärt...see auhinnakoht samuti, sest selles ei saa mitte kunagi kindel olla. Kõik lähevad võitma, kõik näevad meeletult vaeva ja teevad ära suure töö. Miks mina seda sporti teen? Eks minus on teatud määral ka sellist niiöelda haiget inimest, kellele meeldib ennast piinata ja oma elu raskeks teha :D. Ja tegelikult naudin ma lihtsalt seda rutiini, mis dieedi ajal ja ka lihaskasvatamise ajal on. Kui mõned inimesed ei taha teada mida nad järgmisel päeval söövad või teevad, siis minule annab selline rutiinsus just turvatunnet ja rahu. Ma kasvasin peres, kus oli null rutiin...null kindlustunne. 8. klassis maale vanavanemate juurde kolides sai tundma seda, mida tegelikult üks armastav pere tähendab, aga see soov kindlustunde järgi on minusse siiani sisse jäänud. Seetõttu olen nõus ka filmis öeldud väitega, et see sport ei jõua mitte kunagi massidesse.  Lisaks pean ma ka välja tooma selle meeletu sisemise arengu, mis see kõik endaga kaasa toob. See pidev enesega võistlemine, see distsipliin. See õpetab meeletult palju iseenda kohta. 
On tegelikult vähe inimesi, kellel oleks selline ahvikannatus ja see tohutu sisemine põlemine, mida vaja läheb. Ega minagi ju veel ei tea, et kas ikka pean kogu selle teekonna vastu, aga see tuli minu sees pole kustunud nende aastate jooksul ja ma usun, et sel sügisel saan ma lõpuks ka lõpuni ennast tõestada! 


Käisin 3.märtsil Helena ja Eleri korraldatud Fitness Masterclassil ka. Me saime seal kõik niiiiii palju nänni (sh see sheiker ja särk, mis pildil näha; Fazer HERO sarja tooteid, mis juba ammu minu lemmikute hulgas ja ka palju FAST tooteid, millest eriti head olid ROX batoon ja Leader Kookose batoon, kindlasti tahaks ka maapähkli oma proovida). See kogemus andis mulle meeletu motivatsiooni süsti. Pärast loenguosa (kus sain nii palju targemaks ka treeningute planeerimise osas) oli poseerimine ja kui mul alguses tagus süda nagu ratsahobusel, et nii palju inimesi, nii palju asjatundjaid ja Helena ning Eleri ka vaatamas ja mina nüüd....siin teiste ees....võistluskingades....olin ühesõnaga kerget südarit saamas :D :D.  Aga mida aeg edasi, seda paremini ennast tundsin. Tundsin niiii suurt võitu iseenda üle ja patsutasin endale suured patsud mõttes õlale. Kuhu ma küll arenenud olen? Hall hiireke Piret, kes varem ei julgenud oma unistusi isegi oma mõttes mõelda, on nüüd siin kõigi nende inimeste ees ja kõnnib sirge seljaga ja harjutab jne.... See oli minu jaoks ikka meeletult suur võit ja pani mind tundma, et ehk ma ei minestagi päriselt lavale minnes ära :D :D ......loota ju võib :D. Loomulikult ei oska ma veel poseerida ja ilmselgelt ei ole mul mingisugust lavavormi, aga see ei tähenda. Ma tundsin, et ma kuulusin sinna, teiste sekka. 
Nii lahe oli näha neid inimesi päriselus, keda sotsiaalmeedias jälginud juba pikalt olen. Näiteks Maria käest olen saanud ka nõu küsida kirjateel ja kuigi ma olen esialgsel kohtumisel alati häbelik, siis tunnen, et hiljem võistlustel neid inimesi veel kohates, suudan ehk juba rohkem juttu ajada ja päris mina olla.  
Helena ja Eleri jätsid ka väga positiivse mulje ja ma üleüldse olen arvamusel, et kõik inimesed on tegelikult hinges head. Fitness on ala, kus inimeste tõekspidamised on niiiiiiiiii erinevad. Minu arvates ei ole õiget ja valet. Ei ole minu arvamus ja vale arvamus. ON INIMESED, KELLEL ON SAMA KIRG JA UNISTUSED midagi korda saata. Seetõttu peaksidki kõik selle ala inimesed tegelikult kokku hoidma ja teineteist toetama ja mingite poolte jutt või teineteise halvustamine on lihtsalt nii vale. 
Igatahes olen mina super õnnelik, et seal käisin, sest sain nii palju targemaks ja suure motivatsiooni laengu. See oli nii väärt varahommikul Tallinna sõitu ja hilja koju jõudmist. 

Jällegi, kui on küsimusi, siis julgelt küsige ikka ;)! 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar