kolmapäev, 17. oktoober 2018

Tagurpidi dieedi algus ja edasised plaanid

Nagu ka eelmises postituses kirjutasin, siis käisime peale võistlusi teist korda Kaja pitsas pitsat söömas. Jäime taas ülirahule ja isegi mu tütar sõi enamuse oma pitsast ära (Kaja Pitsast võetud minu pitsa ja lapse pitsa pilt on allpool) ja ta on väääääääga pirtsakas sööja, nii et Kaja pitsad on tõeliselt head. 
Kolmapäeval (17.okt) sai käidud lõunasöögil Kolmes Tillis. Mu vanem õde kiitis nende pitsasid ja kuigi mu eelmine kogemus seal oli väga suur pettumus, siis otsustasin, et annan nende pitsale siiski võimaluse. Päeva pitsaks oli sel korral siis tomatikaste / mozzarella / peekon / sibul ning see maitses ÜLIHÄSTI! Põhi pole nii hea kui Kaja pitsas, aga ikkagi. Kindlasti läheksin teine kord tagasi õhtul ja prooviksin ka nende põhimenüü pitsasid ;)!
Eelmine õhtu käisin õe ja Ragnariga JOP restoranis, pilt üleval. Sama pilt on leitav ka minu instagrammi lehelt ja seal ka kogemus kirjas, aga võin öelda, et ikka väga pettusin ja kui esimene kogemus JOPis oli imeline, siis nüüd mõtleks enne sügavalt järele kui julgeksin taas sinna proovima minna. Lihtsalt kuna praegu pean päris palju ikkagi mõtlema, et mida endale lubada saan ja makrodesse arvutada, siis selline pettumine mõjub kuidagi eriti raskelt ja hinnad on seal ka üsna krõbedad. 
Minu tagurpidi dieedi algusmakrod on 1700kcal peal ja tõstame neid iga nädal +100kcal. Mul ei ole peale võistlusi mingit ülesöömist olnud. Nagu ma enne kirjutanud olen ka, siis ma olen vääääääääga tundlik kõhuvalude osas ning kui tunnen ennast ebamugavalt täis, siis lõpetan kohe söömise. Need väljas käimised olengi oma "makroeelarvesse" arvestanud -näiteks, kuna lubasin endale pitsat ja veel peekoniga (mõned tükid nokkisin välja ja andsin Ragnarile), siis ülejäänud päev üritasin rasvad maha tõmmata ja minu õhtusöögiks oligi tegelikult ainult üks jäätis, mida proovida tahtsin ning Sepik kamaga (Leiburi uus toode, millel ülihead makrod) kanafileesingi ja rohke tomati ning kurgiga + veel paar maitsemist. Ma olengi kõige rohkem puudust tundnud sellest, et võin asju maitsta. Ma tahan kogeda hästi palju erinevaid maitseid ja seetõttu ma võtangi paljudest asjadest ainult ühe ampsu ja mulle piisabki sellest ampsust. 
See nädalavahetus läheme perega Meresuu Spasse ja seetõttu võtan sel nädalal seda tagurpidi dieeti veidi "vabamalt" veel. Kui sealt tagasi tuleme, siis on selliseid "silma järgi arvestuspäevi" kindlasti vähem, sest ma tahan ikkagi teadlikult oma kaloraaži tõsta ja võimalikult kõrgeks saada ning ausalt tunnen ennast koduse toidu peal ikkagi kõige paremini, aga vahel on hea käia ka väljas ja proovida kohti ja menüüsid, mis siin dieedi ajal võimatu oli. 
Edasised plaanid: 
Nagu instagrammis ka rääkinud juba olen, siis võistelda ma enne sügis 2020 ei plaani uuesti. 6 kuud läheb selleks, et keha pikast dieedist taastuks, 1 aasta taastunud kehaga lihast kasvatada ja siis taas 6 kuud võistlusdieeti. See on miinimumaeg ja püüan sellest ka kinni pidada. 

Püüan keskenduda nüüd ülikoolile (magistrikraad vaja kätte saada ju) ja õpetajatööle. Mul on vaja teha diplomipraktika ja peale vaheaega hakkan ka sellega pihta. Raske saab olema, see on kindel, aga juba tänase päeva jooksul suutsin ära teha 2 raskemat kodutööd ja tunnen iga päevaga järjest rohkem inimesena ennast. Prepi lõpus olid ajurakud ikka täiesti surnud, kuid nüüd tunnen, et on lootust vana Piret, kes kõike jõuab ja kõike teeb, tagasi saada :D.

Kuigi kaalutõus võiks olla ka kiirem (praegu on umbes 1kg juures võrreldes lavakaaluga), siis püüan seda ikkagi siin 6 kuu ajal enam-vähem samana hoida. Eks see uue minapildiga harjumine saabki kõige raskem olema ja just see, et ok...nüüd ei lähe enam pilt paremaks iga päevaga ja ei teki uusi jooni jne...et nagu ole rahul nüüd sellega mis on ja anna endast parim, et seda hoida ning parandada teisel moel. Aeglast kaalutõusu püüan hoida ka seetõttu, et ma tahan, et mu nahk harjuks rahulikult ja tõmbuks nüüd selle 1,5 aastaga tagasi võimalikult palju, sest mu lavavorm kannatas oluliselt ka liigse naha tõttu, mis suure kaalulangusega kaasneb. 

Trennid olen püüdnud hoida tagasihoidlikud. Teen uusi asju ka vahele ja nagu treener ütles - et lõbus oleks ja huvitav. Nii, et proovin uusi masinaid jne...teen selliseid harjutusi, mis mulle väga meeldivad. Trenni ma ennast kunagi sundima ei pea ja mul on NIIIIIII hea meel, et ma võistlemisega ei keeranud oma suhet trenniga p***e. Trenni tegemise soov on nii oluline edukaks improvement seasoniks

Igatahes mõtlesin teha sellise väikese lühikokkuvõtte, et kuidas võistlusjärgne periood siiani kulgenud on ning jagada ka restorani kogemused ära. Järgmises postituses siis juba SPA muljed ja kindlasti ka sellest, et kuidas tagurpidi dieet edeneb peale seda veidi vabamat nädalat.  

Päikest Teile kallid lugejad ning nautige seda kuldset sügist! 

Pildi autor: https://www.siimkinnas.com/ 

pühapäev, 14. oktoober 2018

Eesti meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis - ESIMESE HOOAJA LÕPP!


Ja ongi mu esimene võistlushooaeg läbi. 28 nädalat dieeti tehtud ning eesmärk saavutatud + ületatud. Esialgseks lavakaaluks planeerisime 68kg. Kui see sai saavutatud, siis seadsime uue eesmärgi 65kg. Sain ka selle kätte, kuigi tunnistan kohe, et viimane nädal 1500kcal peal tiksuda oli mu elu raskeim nädal. Koguaeg oli surm silme ees, jalad nõgeslöövest pungil hommikuti (see tekib mul siis kui keha muud moodi enam stressi välja näidata ei oska), trennides suht null jõud, kuigi pingutasin ikka. Raskused säilivad, aga lihtsalt seda tunnet ei ole, et ma nagu jaksaks ka jne....ei oska seda seletada, aga kes on ise preppinud, siis teavad milliseks keha dieedi lõpus trennides muutub. Ütlen ausalt, et ega organism kauem vastu poleks pidanud ka. Praegu on lihased omadega ikka väga kutud ja massöör (käisin massasžis kolmapäeval) oli ka suht hämmastuses, et kuidas üks keha nii katki saab olla. Parem jalg (eriti sääremari) tõmbas pidevalt krampi ja massööri sõnul on seal tõenäoliselt isegi mikrorebendid, sest me ei saanudki neid pingeid päris lahti....lihtsalt liiga valus oli. Igatahes suutsin toidu ja puhkusega oma keha EMV-ks nii palju korda saada, et laval mega krampi ei tekkinud ja seekord jäin oma poseerimisega ka palju palju rohkem rahule + nautisin taas lava 110%. Praegu lavapilte vaadates peab grimmiga ikka veel palju tööd tegema ja teinekord peaks ehk ikkagi teenusena seda ostma võimalusel...oleks kindlam :). 

Allikas: Õhtuleht

Võistlusmuljed: 
Pean taas mainima, et olin lihtsalt ülivaimustuses, et sain kõiki neid inimesi, keda imetlen oma silmaga näha ja laval olla täpselt Mari kõrval.....kui kaua ma olen teda imetlenud ja jälginud...ta on olnud terve see aeg üks minu suurimaid eeskujusid oma vormi ja lavalise olekuga - väga väljapeetud, mainekas ja samas graatsiline. Nii tore oli näha Kerlit ja elasin talle ka peale võistlust meeletult kaasa koos perega....hääl on kähe karjumisest :D. Marile karjus uuuu isegi mu laps :D. Ja muidugi Egle-Eller Nabit näha oma silmaga...OMG! Tema võistluspilt on see, mis mind bikiini fitnessi juurde juhtis praeguseks peaagu 3 aastat tagasi. Kerli sai oma kategoorias hõbemedali, nii et super tulemus! Tema lavaline olek on nii naiselik ja graatsiline ning proportsioonid ka ideaalsed bikiiniks. 
Lisaks rääkida ja koos oodata vastse PRO kaardi võtja Õnnelaga ja täieliku legendi Estaga.... mu süda täitus sellest kõigest vaimustuse ning tänutundega ja tundsin, et kõik see vaev OLI 100% SEDA KOGEMUST VÄÄRT! Need elamused aitavad mul nüüd 1,5 aastat kasvatamisele pühenduda ning siis sügis 2020 uuesti tehtud tööd näidata! Tänu sellele hooaja kaasa tegemisele sain ka oma reaalsustaju palju paremaks ja seetõttu saan uueks hooajaks paremini plaane teha ning realistlikumaid eesmärke ja unistusi seada. 
Finaali ma muidugi ei saanud, aga ise olin endaga rahul. Ma tundsin ennast laval vabamalt ning poseerida suutsin ka veidi vabamalt....iga korraga natuke paremaks! 

Võistlushommik algas minu jaoks taas väga vara...enne kella viit läks uni juba ära. Ma olen töögraafikuga nii harjunud ja enne võistlust on alati see ootusärevus ka sees, mis magada ei lase. Ööbimiskoht sai taas mega ilus meil Tallinna - Kalamajas Bookingu kaudu juba ammu välja otsitud, sest esialgu arvasin, et võistlus taas Salmes. Esimese asjana teen alati meigi, sest iial ei tea, kaua sellega minna võib. Seekordse meigiga jäin taaskord mega rahule ja mind hämmastab siiani, et midagi sellist endale teha suudan. Ja see pidas ideaalselt õhtu lõpuni vastu! Ei mingit probleemi ;)! Katriin on lihtsalt SUPER ÕPETAJA! Ja ma olen niiiiiiii tänulik, et tema juures koolitusel ikkagi käisin. Teadmised ja oskused kogu eluks! 
Peale meigi tegemist sõin hommikupudru ära + imemaitsvaid kodutehtud küpsiseid (tumeda šokolaadi ja karamelliga), mille tellisin Maiasmoka varakambrist) ja sõitsin Alexela kontserdimajja registreerima. Siis tagasi ning hakkasime Ragnariga grimmima. Iga korraga on grimm parem saanud, aga eks alati saaks veel paremini. Mu enda nahk on veidi selline keeruline ka ja eelmine võistlus oli väga hiljuti...eks see ka mõjutab naha olukorda, kuigi vahepeal sai taas nahk suht maha kooritud :D. Seekord tuli grimm väga halvasti peale võistlust maha ja olen peale meeletut ja valusat koorimist ka praegu veel kergelt jumekas... aga õnneks rohkem võistlusi ei ole, nii et nüüd on aega koorida ja koorida ja kreemitada ja koorida. 
Siis oli aega kuivada, siis süüa vahepeal jälle (väiksed kogused ja ostsin seekord taas Saialille pagariärist mõned saiakesed kaasa, sest need ei täida kõhtu, aga pump tuleb päris hea) ning siis teine kiht. Peale kahte jõudsime võistluspaika ja siis oli lebo, sättimine ja siis juba lava taha ning pump ja lavale, lavalt maha ja kõik. Pärast enda osalust läksin tütre ja Ragnari juurde publikusse vaatama. Sain vaadata enda kategooria finaali autasustamise ära ja siis tahtis laps juba nii väga ära minna, et enam kauem vaadata ei saanud. Mul muidugi kahju sellest, sest oleks tahtnud ka Otti viimast etteastet näha, aga pean piltidega leppima :(. Saan lapsest ka aru...ta vajus ikka väga ruttu riietes magama kui ööbimiskohta jõudsime. Välja me sööma kusagile ei läinudki....liiga väsinud. 
Mina tegin endale peale grimmi maha pesemist ühe juustumuhkli burgeri, mille järgi mega isu olnud tükk aega juba ja sõin ka mõne lusikatäie Premia Brownie jäätist. Täna hommikune kaal oli 65,9kg, nii et kõik ok. Täna hommikul tegin meile keefiri pannukaid ja söön täna ka veel tunde järgi. Homsest siis makrode peale tagasi (1700kcal). Plaanime ka Kaja pitsas käia enne Tartusse sõitmist, aga eks sellest kirjutan järgmises postituses siis ehk. 

Oli au olla selliste naiste kõrval!

Ühesõnaga võin ma öelda, et olen 110% rahul enda esimese hooajaga. Ma tegin endast KÕIK VÕIMALIKU! Lihtsalt ei olnudki võimalik võistlust pakkuvat vormi seekord saavutada...juba nahk ei tõmba nii ruttu tagasi (eriti jalgade peal on seda lõtvunud ning üleliigset nahka) ja pean endale meelde tuletama, et sai ikkagi peaagu 14kg kaotatud vaid 6 kuuga! Olen tänulik treener Taavi Merisalule, kes mind terve see aeg toetas ning minu osas alla ei andnud ning ootan ka meie edukat koostööd edaspidi. 

Edasistest plaanidest ja võistlusjärgsest toimetamisest teen eraldi postituse. Muidu läheb see liiga pikaks. Päikest Teile ja suur suur tänu kõigile, kes mulle sellel teel kaasa elasid!! 

esmaspäev, 8. oktoober 2018

IFBB Nordic Cup võistluse muljed (Lahti, Soome)

Püüan taaskord selle postituse võimalikult ruttu valmis saada, sest hetkel emotsioonid ja mälestused ikka võimalikult eredad veel. See oli minu elu teine võistlus ja muidugi elu esimene välisvõistlus. Olla laval koos naistega, kes selle alaga juba aastaid ja aastaid tegelenud ja näha kõiki neid inimesi oma silmaga....juba see ainuüksi oli suurepärane kogemus, sest olen neid inimesi nii kaua fännanud ja neile kaasa elanud. Võistlesin kõige pikemate kategoorias +172cm(minul mõõdeti pikkuseks 181cm, varem olin arsti juures 183cm...kokku kuivanud ka pikkuselt). Kui Tallinna võistlusele eelnes meeletu närvipinge, siis nüüd tõesti ootasin seda võistlust ja nautisin sajaga. Sain öösel paremini magada, kuigi jah, ärevus oli ikka sees ja ketrasin peas poseerimist. 
Hommikul ärgates sain ka kindlalt väita, et ärgatud sai elu parima vormiga, sest süsikad olid kenasti naha pingule ajanud (lihased täis) ja pilt ning enesetunne oli 1000x parem kui Tallinna võistluste puhul. Grimmima hakkasime palju varem ja lõpuks tegime kokku 3 kihti, sest võistluspaika jõudes ja Otti soovitusi järgides oli ilmselge, et lavavalgustus oli mega sel võistlusel ning ma olin ilmselgelt teise kihi järel liiga hele. Grimmiga jäin rahule ning eks eestikateks saab nüüd veel mõned parandused tehtud, et veel paremini tulemus jääks. Eestikate puhul on muidugi see keeruline, et R mulle lava taha appi tulla ei saa kahjuks....et see on veidi paha, aga eks teeme ööbimiskohas kõik valmis ja võistluspaika suundume juba valmis paketis. 

Ainuke närvesööv koht võistluse ajal oli äratundmine enne lavale astumist, et ma ei suutnud oma lihaseid nii hästi kontrollida kui tavaliselt. Mul on seda enne ka ühe korra poseerimise harjutamise ajal juhtunud, et lihtsalt ei saavuta seda mind-muscle ühendust ja selg ei tule seega piisavalt hästi välja....kahjuks juhtus see ka sel võistlusel. Selle vastu aitab massaaž, kuhu kolmapäeval ka lähen, nii et usun, et EMVks on korras. Eks muidugi võiks kaloreid ka tõsta, et kehal oleks võimalik trennidest paremini taastuda, aga treener tahab veel EMVks kuivatada....ja eks ma siis nõustun temaga. Saagu siis öeldud, et sel nädalal on kalorid siis 1500kcal peal... eelmise nädala keskmine kaal langes taas veidi üle 700g...isegi kui arvesse võtta sõõrikute söömine jne peale võistlust...et päris hea kaalulangus minu arvates....aga mida mina ka tean :D. Fakt on see, et Lahti vorm oli palju parem kui Tallinna ja loodan, et EMVle saab ka siis parandustega peale mindud. See ju selle hooaja põhivõistlus ikkagi. Eks mu lavaline olek vajab veel palju tööd ja ehk kuluks see shott ka ära, et nagu keha vabamaks lasta...igatahes töö käib edasi ja EMVks üritan ka poseerimise paremaks saada. Kahjuks poseerimistunde mul aega võtta sel hooajal enam ei ole, sest kõike muud praegu nii palju.

(Vasakul olevate piltide allikas:  http://www.digital.planet.ee/ 

Ööbisime/Peatusime Lahtis me võistluskohale hästi lähedal olevas hotellis Grand, mis oli vääääääga basic, aga maksis korralikult ikka. Hommikusöök oli ka hinnas. Võistluspäeva hommikul tegin ma endale kodust kaasa võetud putru, kuhu ostsin munavalgeid poest (unustasin koju enda omad) ja KitKat shoksi, mille laevalt ostsin ja banaani. Veidi maitsesin ka hommikusöögilauas pakutud asju, aga hoidsin ennast ikkagi tagasi, et toit oleks harjumuspärane ja kõht täis ei saaks. Järgmine hommik sai juba kõike rohkem maitstud või noh tegin endale lihtsalt 2 korralikku keedumuna-kanasingi-juustu-värske kraami saia väikese pudrukausi kõrvale + proovisin kaasa ostetud valgu toodetest ProPud valgupudingu ära pudru peal. Soomes on üldse ikka ulmeliselt hea valik valgutooteid ja palju asju sai ka koju kaasa ostetud (INSTA storyst võimalik vaadata kui huvitab). 
Võistluseelsel päeval käisime ka ostukeskuses, kus asus ka enne juba vaadatud Arnolds sõõrikukohvik. R ostis sealt cinnamonbun ja ühe kreemisõõriku, millest mõlemast ka 2 ampsu võtsin. Peale võistlusi tegime R-ga 6 sõõrikut pooleks...või noh tema sai suuremad pooled ikka, sest ma ikkagi tajun, et tegemist on minu jaoks väääääääääga võõra toiduga ja õhtul oli kõhus ikka mega imelik ja jalutuskäigu ajal kõht isegi veidi valutas. See imemaitsev toit on fun ja hea, aga enesetunde teeb see alati väga halvaks ja seetõttu jääbki mul see tavaliselt maitsmise tasemele ja vaene R peab kõik need asjad lõpuni sööma, millest mina ampsu tahan :D. Kes tahab rohkem näha, et mis ja kus käisime Soomes, siis on mul storyde highlihtis "competing" need asjad/käigud ka salvestatud ;). 

Tallinna tagasi jõudes käisime läbi ka Kaja pitsast, millest olen vist terve prepi unistanud. Võtsin seentega pitsa, kuhu liha ei pannud ja nad pakkusid hoopis artišokki sinna ja SEE OLI IMELINE!! R jäi oma Meat Lover päevapitsaga ka üli üli rahule ja ma usun, et läheme sinna nüüd peale EMV-d ka juba uuesti sööma. Eks instast saate siis näha :D.
Kaalul oli täna väiksem number kui üleeile...keha ei võta praegu midagi juurde ja tegelikult see pitsa oligi mu päeva ainuke korralikum söök, sest see lihtsalt täitis nii hästi kõhtu. Muud söömised olid sellised maitsemised ja hommikusöök oli ka muidugi korralikum. Mul on ülesöömise osas väääääääga suur ärevus ja kui ma veidigi tunnen, et kõht on liiga täis, siis tekib mul kohe tunne pooleli jätta söömine. Ka Kaja pitsas oleks ma pool pitsat alles jätnud, aga tajusin ära, et tegelikult oli ikkagi asi mingis veidras ärevuses. Mul ei hakanud pärast paha ja tegelikult oleks kõht ka muidu tühjaks jäänud, aga eks see mingi ülemõtlemise asi ole. Koju jõudes oli nii palju veel teha ja praegu ka väga pikk päev selja taga. Homme pean ka palju jõudma ja prepin ka juba ülejäänud nädala toidud ära reedeni....viimased päevad...viimased prepi päevad ja siis saab hakata tegema tööd parema vormi nimel.



Lähen lapse ja R-ga 20.oktoobril SPA-sse puhkama ka, aga eks sellest kirjutan siis kui see aeg käes. Järgmine postitus tuleb vast EMV-teemaline.


Kui tahate ajakohasemat infot, siis jälgige mind instas...sinna postitan aktiivsemalt ikka võistluste ajal. 
Sain nüüd ka protokolli näha ning jäin oma kategoorias taas viimaseks. On nagu on....ma ju saan aru, et olen liiga rasvane, aga ma naudin selle teekonna lõpuni ja eks järgmine hooaeg siis sean realistlikumad eesmärgid juba ning valin ehk ka võistlusi realistlikumalt. Igatahes tore on see, et ma seekord seda kõike rohkem nautida suutsin ja asja fun - iga võtta.