laupäev, 25. mai 2019

Minicut ja tervise update

Kõigepealt räägiksin siis oma tervisest, millest ehk räägingi viimast korda, sest praeguseks olen pildi lõpuks selgeks saanud. Esiteks tahan öelda, et arstid suudavad ikka korralikult hirmutada ja samas kisutakse mitmele poole, küll ühele, küll teisele ning aeg-ajalt konkreetselt lihtsalt piinatakse. See, mis ma need viimased kuud olen läbi pidanud elama on lihtsalt vastik. Aga ma annan siis viimase selguse. Sain peatäie nutta, kui mulle öeldi, et mu verest leiti luupuse antikehad. See test oli positiivne ja mind suunati edasi reumatoloogile. Miks see test üldse tehti? Sest kõik mu sümptomid, mida mina olin arvanud olevat tsöliaakiast ja gluteenist jne...tulid tagasi, kuigi ma olin ikkagi 100% gluteenivabal dieedil. Reumatoloog tegi seetõttu põhjalikumad veretestid ja ÕNNEKS olid need täpsemad antikehad kõik NEGATIIVSED. Mida see siis lõpuks tähendab? 
Ma olen saanud oma emalt, kes põeb luupust, luupuse antikehad, mis tähendab seda, et mul on suur risk, et kunagi ka mul luupus kujuneb/välja lööb, aga seda ei pruugi MITTE KUNAGI juhtuda. See on ka suuresti minu enda kätes ja ma võtangi tegelikult seda kõike kui taas endale meeldetuletust, et ma pean ennast muutma. Ma pean lõpetama ära selle kroonilise stressis elamise, sest muidu see tõesti ei lõpeta minu haigeks tegemist. Praegu, käesoleval hetkel, OLEN MA TÄIESTI TERVE!
Ainuke asi, mis mind haigeks teeb ja kõiki neid jamasid põhjustab, on see krooniline stress, mis mind taga ajab. Sain nüüd lõpuks aru, mis pinge all ma elanud olen need viimased 5 aastat, kui juhendaja kirjutas, et mu magistritöö on esitamiseks valmis, et ma peaksin selle üle uhke olema ja, et olen suure töö ära teinud (PS! Kaitsmised on 6. või 7. juuni). Mu reaktsioon selle peale - ma reaalselt nutsin...lahinal nutsin oma 30 minutit. Millest? Õnnest?.....veidi ka seda, aga pigem see meeletu suur pingelangus, mis tekkis....mu keha vappus lihtsalt. Ja tegelikult on pinge veel peal, sest kaitsmine ka ju veel ees, aga suur töö on tehtud. Kõik need tunnid kirjutamist....kõik need pingest nutmised kui taas 5-6 tundi tööd tuli lihtsalt ära kustutada ja uuesti alustada, sest see ei olnud sobiv. Ühesõnaga, ainult mina tean, mis töö selle magistritöö taga on ja kuramus kui uhke ma enda üle olen! 

Lisaks pean ma endale aru andma, et ma olen üksikvanem, mul on kohustused oma vanavanemate eest, ma töötan vägagi stressirohke töö peal ja lisaks sai tehtud sügisel selline "ülilihtne" asi nagu võistlusdieet ja 3 võistlust......ma pean ikka endale lõpuks aru andma, et mida ma oma kehalt viimasel ajal palunud olen ja lõpuks aru pähe võtma. 

Miks mu tervis hakkas siin vahepeal paremaks minema? Sest võistlusdieedist sai 6 kuud täis ja keha hakkas veidi juba taastuma ja mida teen siis mina? Alustan täiesti valel ajal agressiivset minicuti ja miks? Sest minus on ikka veel see Piret, kes kardab olla paks, kes kardab rasva, kes kardab, et isegi selle kahe aasta ehitusperioodiga (lisaks sellele, et 2016 sügis full kulturismi treeninguga alustasin), ei saavuta ma selles spordis midagi ja olen ikka viimane...igavesti viimane. Mul on nii halvav hirm olla lavakaalust liiga kaugel...liiga kaugel, et teha lavavormi 2020 sügise jaoks.
Igatahes....minicut kestis siis 3 nädalat. Ma kaotasin vaid 1,5kg ja suutsin sellega tegelikult saavutada ainult selle, et rikkusin ära selle mõnusa tasakaalu, mille olin leidnud- mul ei olnud enam isusid; mu jõunäitajad ainult kasvasid ja olin väga rahul tegelikult ka oma kehaga (enamus aega), ainult see kuradi kaalunumber segas, mis oli selleks ajaks siis seal 73-74kg vahel kõikuv. Peale seda kolme nädalat otsustasin, et aitab. Kui keha ei taha praegu seda dieeti, mida ta ilmselgelt ei tahtnud, sest jõunäitajad kukkusid juba teisel nädalal ja isud läksid lihtsalt jubedaks, siis las nii olla. Ja nii ongi! Ma lõpetan oma keha karistamise. Ma annan talle toitu ja püüan kuidagi taastada selle, mille olin saavutanud. See ei ole kerge, sest see kuradi kaalunumber ikka häirib mind. Kui  ainult peeglisse vaatan, siis näen, et olen tegelikult mega arengu teinud ja lihast reaalselt on juures ja tuleb juurde, aga kaalunumbrist ma üle ei saa. 
Seetõttu otsustasingi kaalumisest väikese pausi teha...eks näis, kuidas sellega läheb. Makrosid jälgin ikka...ma ei oska muud moodi, aga kui ma tahan jäätist, kui ma tahan maasikaid ja õuna süüa ja šokolaadi veidi rohkem kui makrodesse planeerinud olen, siis ma ka söön ja ma ei keela endale neid asju! See keelamine ongi kõige jubedam...see tekitabki sellise tunde, et kui ma lubangi endale midagi, siis pean ennast selle pärast halvasti tundma või siis seda asja rohkem sööma, sest noh...äkki varsti enam ei saa. PIIRAMINE EI TOIMI! Oma keha peab usaldama ja eks mul praegu selle magistritöö pinge pärast on ka need magusaisud nii megad olnud. Küll see aeg lõpuks täiesti mööda saab, siis suudab keha ja aju ka maha rahuneda :).
Käisin Tartu Kampuse Uulitsat proovimas. Kartulid soolakaramelli kastme ja parmesani/röstitud sibulaga ning peedi-kitsejuustu burger. Soovitan!! ;) 

Ma tahaks endale leida ka treeneri, kes aitaks mind. Kes nagu päriselt aitaks mind just selle hormonaalse poolega ka. Et ma oskaksin teha piisavalt trenni ja piisavalt süüa, et saada lõpuks ka oma menstruatsioon tagasi. Ma ise ei oska....ma piitsutan ennast liiga jõhkralt, kõiges mida teen. Ma olen endaga kogu aeg liiga karm ja nõuan liiga palju ja ma tean seda. Olen seda ennegi öelnud, et mul on vahel endaga ise ka raske. Olen väga A-tüüpi inimene ja rutiinis kinni ning .....oh jah...ühesõnaga ma siiralt loodan, et see treener, keda pean sobilikuks, on nõus mind aitama ka juba nüüd offseasonil. Igatahes....varsti on läbi...varsti on kõik need pinged läbi ja saan 100% nautida suve ja nautida elu. Olen seda praegu üritanud juba teha, aga see on protsess. Väikesed võidud on juba olemas. Täna plaanin teha veel viimase raskema kardio ja järgmisest nädalast siis hakkan kehale rohkem ka puhkust andma ning püüan saada kõik taas tasakaalu. Trennid on sel nädala ülihead olnud ja olen saanud enda üle taas uhke olla. Küll see raske töö ennast kunagi ära ka tasub!

laupäev, 11. mai 2019

Minu lemmik trenniriided/ Terve päeva toidud/ Tervise update

Hei! 
Ma kindlasti ei kavatse mingiks YouTube´eriks hakata, aga on lihtsalt asju, mida siin blogis kajastada on raske ning video formaat annab selleks paremaid võimalusi. Usun, et suudan video ja blogi omavahel sümbioosis hoida ning blogi on kindlasti kergem ka järjepidevana hoida. 

Siiski tahan uued videod YouTube´is ka siia linkida. 
Esiteks sai tehtud uute Alphalete riiete arvustusvideo. Neid riideid olen nüüd viimased paar aastat peaagu iga päev trennides kandnud ja need on minu lemmikud. 27.aprill tuli neil palju uusi riideid ja tellisin ka ise mitu mudelit. Nüüd olen nendega ka juba trennis käinud ja pean ütlema, et shortsid on tõesti head ja ei tule trenni käigus nii üles nagu mu ainukesed teised treeninglühkarid Nike´ilt. Usun, et suvel kannan neid väga tihti....praegu jalad ikka mega valged ja pigem hirmutan inimesi nendega :D. Pikad leggingsid on ka ÜLIMUGAVAD, aga oleksin pidanud vist ikkagi XS suuruse võtma, sest mulle veidi tundub trenni ajal, et keskkohast on liiga palju "materjali" üle. Samas jalgadest on ideaalne sobivus ja kusagilt ei pigista ning ülimugav on trenni teha. 
Pikad särgid on ka väga mõnusad. Ainuke miinus on, et kätele jäävad pärast väga väga tugevad randid, mida ka teiste poolt on esile toodud. See ei häiri, aga sellega peab lihtsalt arvestama, et kui näiteks tahad peale trenni mingile üritusele otse minna, siis ei tasuks seda särki trennis kanda sel päeval. 



Lisaks tegin video oma ühe päeva toitudest praegu mini cut´il olles. Ma muidu pidin alustama seda mai lõpus, aga kuna juunis on lõpetamine ja muud üritused, siis mõtlesin alustada varem. Samas praegu mulle tundub, et keha ei tule nii hästi järgi sellele kui oleksin arvanud, aga ma proovin ja ootan ühe nädala kindlasti veel, sest mini cut ´i polegi mõtet teha vähem kui 3 nädalat ja kindlasti mitte rohkem kui 6 nädalat, sest siis see ei ole enam mini cut vaid juba tavaline rasvalangetus dieet.

Siin videos räägin ma ka sellest, et magistritöö tekitab ikkagi mulle meeletult stressi praegu ja pinge on laes. Ma ise panen endale selle pinge. Mu unistused on suured ja tegelikult kohati liiga ebarealistlikud arvestades minu võimekust. Igatahes on mul jäänud veel nädal aega õppepuhkust ja selle ajaga pean saama magistritöö lõplikult valmis, sest kui tööl pean taas käima, siis pean 100% oma õpilastele pühenduma ja tegema kõik selle töö "tasa", mis õppepuhkuse ajal tegemata jääb. Tulemas on kiired ja rasked ajad, aga nii vähe on lõpuni jäänud.

Makrosõbralik lillkapsa "puder" retsept 
ProFeel uus valgujogurt arvamus + uued maitseveed 

Lisaks lasin ma lõpuks teha arstil vereproovid haiguse osas, mida tegelikult väga väga kaua juba kahtlustanud olen, aga lihtsalt .....ma kartsin seda nii väga, et ma ei tahtnud teada. Aga kuna kõik mu sümptomid, mille pärast gastroenteroloogilistel uuringutel käisin ja miks arvasin, et mul tsöliaakia on, tulid tagasi nüüd suure stressiga, kuigi gluteeni ma enam ju ei tarbinud, siis ei jäänud mul midagi üle enam. See oli ainuke asi, mis veel välistamata oli. Videos mainin, et emotsionaalselt raske päev oli. Oligi, sest sain perearstile helistades teada, et esmaspäeval antud proovide vastused on positiivsed ja nüüd sain edasi suunamise reumatoloogile. Ma ei taha sellest kõigest praegu veel lähemalt rääkida, sest see kõik on nii värske ning ma ise ka ei tea tegelikult kui ulatuslik see haigus minu puhul on ja ma tõesti usun, et kohati ei oska ma hoida ikka veel seda tasakaalu, et palju ma oma elust üldse jagan. Mu suurim soov on alati inimesi aidata ja infot jagada, aga vahel lihtsalt teen liiga ennatlikult liiga põhjapanevaid järeldusi ning jagan liiga detailselt asju, mis tegelikult vaid minu enda teada jääma peaksid. Vähemalt on sellele haigusele olemas ka ravim, mis seda kontrolli all hoiab. Ja jumal tänatud...ma ei pea enam gluteeni kartma ja põdema selle pärast, nii et juba sellest paraneb mu elukvaliteet meeletult. Ma kindlasti jätkan gluteenivaba toidu eelistamist, sest see ikkagi parandab mu üldist enesetunnet, aga ma ei pea enam mingite purude pärast põdema jne. Ma saan rahuliku südamega minna nüüd reisima ja maailma avastama ning väljas käia, ilma, et peaks koguaeg mõtlema, et issand...kas nüüd selles restorani on gluteenivabu asju või mitte. Ja seejuures ma tõesti ei tea, et miks mõni inimene vabatahtlikult gluteenivaba ranget dieeti järgida tahaks....see on lihtsalt nii mega piirav.

Selle haiguse puhul, mis mul on, on trenn ja sport vägagi soovitatav ning see on ilmselt ka põhjuseks, et miks selle raske ajaperioodi jooksul just trenn mind nii palju aidanud on ja mu olemist alati parandanud ::).

Ühesõnaga olen ma väga väga positiivne ja õnnelik, et kõik on praegu just nii nagu ta on. Kõige hullem on teadmatuses elamine ja see on kohe kohe läbi saamas. 

laupäev, 27. aprill 2019

Makrosõbralik gluteenivaba porgandikook

Kuna see kook on taas üks õnnestunud katsetusi (katsetusi on tegelikult oluliselt rohkem, aga siia jõuavad ainult tõesti head asjad), siis tahan seda ka Teiega jagada. Leidsin selle retsepti instagramist, aga muutsin seda päris palju ja seetõttu tahan ka selle juba siia "talletada", et saaksin vajadusel selle ise ka siit üles leida ja uuesti teha.
PS! Nende kogustusega tuleb normaalselt magus kook. Mulle ei meeldi liiga läilad koogid, aga kui teie eelistate magusamat, siis pange julgesti lisaks ka rohkem suhkrut või rohkem mett. Glasuuri võib ka isegi paksema teha ehk panna rohkem kreeka jogurtit ja ahjus hoiaksin ka järgmine kord 5 minutit vähem, nii et võite ise ka veidi katsetada selles osas ;). 

Vaja läheb: 
250g mandlijahu (kasutasin Rimist ostetud ICA oma)
75g toortatrajahu (Remedyway, hele)
1tl kaneeli
1tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
5 muna
(*munavalge ja kollane eraldada vaja, kaalusin eraldi ja siis arvestasin kokku. Kasutasin L suuruses mune ja lõpuks tuli kokku 288g muna)
50g mett (vedelat)
250g peenelt riivitud porgandit
sidruni riivitud koort (umbes 1 sidruni)
Glasuur: 
1 tops (190g) Alma maitsestamata Kreeka jogurtit
50g tuhksuhkrut (DanSukker)


Valmistamine: 

  • Puhasta ja riivi porgand. 
  • Pane ahi sooja - 180c
  • Eralda munavalged kollastest. 
  • Vahusta munavalgeid nii kaua, kuni tekivad teravad tipud. 
  • Munakollastele lisa mesi ja vahusta kergelt vispliga. 
  • Sega kokku kuivained. 
  • Lisa kuivainetele porgand ja munakollase segu ja sega korralikult läbi. Lisa ka riivitud sidruni koor. 
  • Seejärel sega juurde ka vahustatud munavalge. 
  • Vooderda 24cm lahtikäiva koogivorm küpsetuspaberiga ja sega segu sinna. 
  • Küpseta 180c juures 40-50min (mina küpsetasin 50, aga järgmine kord hoiaks vähem ahjus) 
  • Lase täiesti maha jahtuda ja seejärel valmista glasuur - vispelda kreeka jogurt tuhksuhruga ühtlaseks ja kata kook sellega. Peale raputasin ka veel veidi kaneeli. 
  • Lase külmkapis veel "maitsetuda". Ajaga läheb maitse veelgi paremaks ;). 

Kui proovite, siis andke ikka teada ja võite mind julgelt ka instas ära märkida ;)! Mul alati hea meel kuulda, kui keegi retsepte proovib ja kui meeldib. ´
100g valmiskoogi makrod said järgnevad: 







laupäev, 20. aprill 2019

Fitness update

Ma pole ammu jõudnud kuu kokkuvõtteid teha ja tegelikult pole nagu midagi otseselt jagada ka olnud. Olen endiselt lihase kasvatamise faasis/võistlustest taastumine. Nüüdseks on üle poole aasta viimasest võistlusest möödas ja saan öelda, et olen tõesti taastunud. Suhe toiduga on ülihea...see muutus normaalseks tegelikult juba 3-4 kuud peale võistlusi ja minapilt on ka taas korda läinud. Eks on ka minul endiselt neid päevi, kus tunnen, et võiks olla leanim ja rasva vähem jne, aga need mõtted tekivad vaid hetkeks ja siis saan aru, et tegelikult olen üli tubli olnud ja kõik on väga kontrolli all ning liigub hästi edasi. Kaal on pidevalt kasvanud, aga täpselt sellises tempos, mida saab pidada lihaskasvu jaoks optimaalseks (ehk saan loota, et enamus on ikkagi lihase arvelt tulnud). Keha on meeletult muutunud ja ma näen tegelikult hoopis teistsugune välja kui enne võistlusi samas kaalus olles. 
Mul on hea meel ka selle üle, et mul pole vahele jäänud mitte ühtegi lihastreeningut. Need uuringud ja tervisejamad on olnud rasked, aga trennid olen alati tehtud saanud (ainult pikk kardio ja BodyBalance tund on mõnel nädalal ära jäänud). Olgu tervise seisukord mistahes enne trenni, pärast on alati parem olnud. Praegu olen pikema kardio teinud ka võimalusel õues - käin kodulähedal jalutamas koeraga või üksinda ja kuulan podcaste. Praegu jõusaali treeningplaan endiselt sama: 4 lihastrenni, mis on endise jaotusega - jalad/selg; rind/õlg/kõht; selg/jalad ja õlg/kõht. Kõik trennid on rasked, kõikides trennides püüan progresseeruda - kas siis raskust tõstes või parem tehnika sama raskusega jne. Trennid kannan endiselt FitNotes äppi (trennis endiselt paber/pliiats, aga siis hiljem kannan äppi need) ja selle pilt on ka siin. Aprill pole veel läbi, aga muidu on näha ikkagi, et kogu treeningmaht on progresseeruv ja nii peabki lihase kasvatamiseks olema. Ma ei ole mingi ülitugev, aga ma pean arvestama ka seda, et ma olen väga pikk - 181cm ja minul on palju raskem teha neid suuri kogukeha harjutusi nagu kükk või jõutõmme kui lühikesel inimesel. Selles osas, et minu liikumisulatus on oluliselt suurem, seega läheb mul ka kauem aega, et "tugevaks" saada :D. Ma ise olen enda üle tegelikult mega uhke, sest ma pole kunagi nii suurt arengut teha suutnud. Sellepärast polegi mul mitte mingit soovi veel võistelda või dieedile minna. Liiga hea minek on praegu ja naudin sajaga seda arengut ning oma keha muutumist tugevamaks. 
Makrod tõstsin sel nädalal nüüd 2700kcal peale ja enne olid need ka tegelikult seal ja isegi ehk kõrgemal. Nimelt viimased kuud tegin ka veidi sellist tunnetuslikku söömist - trackisin 2500kcal ja kui kõht oli tühi peale 2500kcal "täis" söömist, siis võtsin julgesti juurde - kas sõin õuna, jäätist või mida iganes tahtsin ja ei põdenud üldse selle pärast. Kui tahtsin mõnda tehtud toitu kohe see sama päev maitsta või midagi ostetud, siis tegin seda ja ei põdenud. Vahel juhtus ka seda, et sõingi magnumi jäätise lihtsalt lisaks sellele 2500kcal´ile :D. Ühesõnaga kindlustasin ma selle, et ma jumala eest defitsiidis ei oleks ja nautisin sajaga offseasoni võlu, kus tegelikult ka ei pea kõik grammi pealt olema! 
Miks ma nüüd siis 2700kcal rangelt trackin? Sest ma tahan teada, et palju ma tegelikult reaalselt söön ja millise kaloraaži juures mu keha kaalu säilitab/millise juures juurde tuleb. Seda on mul vaja teada seetõttu, et mai viimasest nädalast alustan ma 4-6 nädalast minicuti (agressiivne rasvakaotamise faas, mida kasutatakse kulturismis offseasonil liigse rasva lisandumise vähendamiseks ja offseasoni pikendamiseks, Stephanie Buttermore on näiteks selle video sellest teinud, mis on nagu selline mainstream seletus. Ma ise juhindun pigem Eric Helmsi nõuannetest ja arvamustest).
Miks ma seda teen? Sest ma ei taha lavakaalust liiga kaugele minna ja mai lõpp/juuni on just selline kuu, kus mul on palju tegevust ja on kergem "näljas" olla :D. Ja noh... siis saab lõpetamisel ka ehk veidi leanim välja näha ja suvel hea rannas ka olla. Kui minicut on edukas, siis saan defitsiidis olemata bulkida (lihast kasvatada) kuni 2020 sügisel võistlemise prepini. Praeguste arvutuste kohaselt peaks see võimalik ka nii olema. Algselt arvasin, et saan lihtsalt praegust kaalu säilitada ja loota keha ümberehitamisele (lihast tuleb juurde, aga rasv samal ajal väheneb), aga olen uurinud ja kui on soov ikkagi reaalselt kindlustada lihase lisandumine, siis on vajalik olla ikkagi kaloritega plussis ehk kaalu pidevalt juurde võtta ja seda ma teha kavatsengi. 
2020 sügisel tahan ma tõesti tuua lavale päris vormi....sellise vormi, mis on päriselt ka kuiv ning lihas ka alles. Seetõttu ei taha ma liiga pikaks preppi venitada või pigem pole mureks isegi pikkus, vaid agressiivsus. Kui on liiga palju rasva kaotada, siis peab olema ka agressiivsem ja mida agressivsem naturaalsportlasena olla, seda suurem risk on lihast dieedi käigus kaotada. Nii, et jah...ma olen praegu ise enda treener ja ma olen lihtsalt nii palju lugenud ja kuulanud ja ma tahan neid teadmisi ise rakendada ka. Eks näha, kas kõik läheb mu plaani järgi, aga praegu on küll see oma peaga mõtlemine ja enda keha järgi toimetamine mulle ainult kasu toonud. Esimene võistlusperiood õpetas mulle nii palju ja olen mega tänulik selle eest. Teise hooaja tahan juba targemalt teha ja oma keha lavaks paremini ette valmistada. Ma ei taha kaotada oma raskelt teenitud lihast ning laval närtsinud vormiga olla, aga selle jaoks on vaja praegu tarku otsuseid teha. Palju tööd on vaja veel ära teha ja olen endiselt veel liiga pisike ja saan sellest 110% aru. Eks lähebki järgmised 5 aastat vähemalt veel, et mingi arvestuslik vorm teha, aga iga päevaga olen sammuke lähemal oma eesmärkidele.

Väike lifeupdate: Praegu tegelen endiselt pidevalt magistritööga, mille loodan järgmise nädalaga valmis saada, sest 2.mai on see vaja juba eelkaitsmiseks esitada. Päris kaitsmised on 6. ja 7. juuni. Mu elu on praegu mõnede jaoks kindlasti üliigav....hoolitsen oma pere - lapse ja vanavanemate eest ning annan tööl endast parima, trennides endast 110% ja olen oma rutiinis täiesti sees. Pidude jaoks aega ei jää ja muude sotsiaalsete ürituste jaoks samuti, aga see on praegu lihtsalt selline periood elus, mis on vaja üle elada. Kui magistritöö tehtud ja ülikool läbi....küll siis jõuab ka "elada". Naudin vallalise elu ja seda, et mul ei ole kellegi ees kohustusi. Olen nende viimaste kuudega väga sügavale enda sisse saanud vaadata ja olen tegelenud haavadega, mis tegelikult minu sisse lahutusel lapse isast jäid. Saan nüüd aru, et enne kui ennast korda ei tee, ei saagi midagi suhetest välja tulla. Ma panen praegu tõesti rõhku iseendale ja ma olen väga uhke, et nii pika tee käinud olen. 
Tervis on ka iga päevaga parem ja kui ennast trennis liiga üle ei tõmba (nagu sel nädalal teha suutsin ja tänu sellele isegi magada ei suutnud :D), siis on kõik väga hästi. 
Pinge on laes...magistritöö on raske ja tööl ka palju sagimist, aga ma olen nii tänulik kõige selle hea eest, mis mu elus on. Kui Teil on küsimusi, siis küsige julgesti. Nüüd ma ei oskagi öelda, et kuna jälle kirjutada jõuan, aga kindlasti teen ka postituse minicut tulemustest ja kogemusest....ootan ise ka seda juba huviga, sest mul esimene kord sellist asja proovida. 

pühapäev, 24. märts 2019

Mandli-mustika tart (gluteenivaba; võimalik ka vegan variant teha)

Selle inimese retseptikogus on nii palju imelisi gluteenivabu retsepte ja taaskord sai üks neist järgi proovitud.




Minu pandud täpsed kogused ja koostisosad

400g Rimi külmutatud mustikaid (lasin enne ära sulada, et liigset vedelikku ei tekiks!
Põhi: 
30g kartulitärklist 
50g kaerajahu (tegin ise köögikombainiga Provena gluteenivabadest kaerahelvestest) 
110g riisijahu (kasutasin seda) 
60g tatrajahu (sest mul maisijahu ei olnud. Kasutasin RemedyWay heledat toortatrajahu) 
40g tuhksuhkur (Dansukker) 
96g sulatatud või
2spl ehk 80g Alma Kreeka jogurtit
1-2spl külma vett 

Pealispuru: 
40g purustatud mandleid 
1/5 põhja taignast 

Valmistamine: 
Sega omavahel kausis kuivained. Lisa sulatatud või, kreeka jogurt ning vesi (vajaduse järgi). Pane 1/5 taignast toidukilesse ja külmkappi. Ülejäänud suru lahtikäiva põhjaga (pildil, millist mina kasutasin ja mille leidsin Lõunakeskuse rimist) pirukavormi. Seejärel laota vormile mustikad ning siis sega purustatud mandlid külmkapis olnud põhjaga ning pudista mustikatele peale. Küpseta 200C ahjus 25-30minutit (kuni muutub pruuniks koorik). Lase täiesti maha jahtuda enne näppimist :D. Muidu on "purunemise" oht suur selliste kookide puhul.

Mida muudaksin/teeksin teisiti järgmine kord: Hiljem lisasin peale ka veidi tuhksuhkrut (sõelaga; lahtilõigatud koogist pilt) ja järgmine kord seda kooki tehes paneksin veidi rohkem mustikaid (sest minu vorm veidi suurem kui retseptis) ning paneks ehk taignasse ka veidi rohkem tuhksuhkrut, sest veidi vähemagus jäi see kook. Samas, kui süüa seda näiteks jäätisega koos, siis on kooslus imeline.

100g makrotoitained on näha pildil (sh kook enne ahju panemist). 
Andke ikka julgesti märku kui on küsimusi või kui ka retsepti proovisite ;). 


















laupäev, 23. märts 2019

Gluteenivabad mandlijahust šokolaadisõõrikud (ahjus küpsetatud)

Kuna leidsin Rimist sellised lahedad sõõriku/keeksi/muffinivormid, siis tuli tahtmine kohe katsetada ka mõnda gluteenivaba sõõrikuretsepti. Need sõõrikud on ülimuredad, pehmed, suus sulavad ning pakatavad headest rasvadest. Glasuuri osas on puhtalt enda kujutlusvõime piirid vaid ees. Mina seekord läksin kergemat vastupanu teed (kuna ei teadnud, et kas sõõrik ise üldse maitsev tuleb) ja sulatasin 44% Fazer tumeda šokolaadi, kuhu siis sõõrikud "sisse kastsin". Aga täpsemalt siis juba retsepti katsetuse kirjelduse juures. 



Minu pandud täpsed kogused ja koostisosad: 
(selles järjekorras on vaja panna need ka köögikombaini või blenderisse ja ühtlaseks massiks purustada)

80g mett (järgmine kord paneks isegi vähem, sest kuigi jätsin vahtrasiirupi ära, siis minu jaoks said need ikkagi veidi liiga magusad isegi)
70g sulatatud võid
2 muna (96g)
2spl taimset piima, kasutasin india pähkli piima 20g.
195g ICA gluteenivaba mandlijahu (Rimist saab)
10g kookosjahu
3/4tl soodat
1/2tl soola

Blenderda ühtlaseks massiks. Lisa segu Zip kotti ja lõika nurk ära. Piserda vormi ja küpseta 150c juures, kuni sõõrikud on pruunid. Mul kulus selleks umbes 20 minutit, aga see oleneb küpsetusvormi suurusest ja paksusest jne.



Glasuuriks sulata soovitud kogus glasuuri ja peale sõõrikute jahtumist, kasta need glasuuri sisse. Mina kasutasin 44% Fazeri tumedat küpsetusšokolaadi ja igale sõõrikule 10g siis (panin kausi kaalule ja kastsin nii kaua kuni -10g kaalule tuli).

Pärast glasuurimist panin sõõrikud külmkappi "tahenema" :).
100g glasuuritud sõõrikute makrod on pildil (sh kiudaineid 4,3g ja suhkruid (mis enamasti pärinevad ju vaid meest 22,3g) 


pühapäev, 10. märts 2019

Lihtne ja maitsev - Kikerhernejahuga munamuffinid - ideaalne foodprepiks/ gluteenivabad.

See retsept on mul ka juba tükk aega peas olnud ja nüüd sai see siis ka järgi proovitud. Pikka juttu ei tee ja ütlen lihtsalt, et need on imehead hommikusöögiks - nt lõika pooleks ja määri veel sulajuustu peale ja lisa tomatit, kurki või mina kasutan neid vahepalana kaasa võtmiseks. Head soojendatult ja ka külmalt ;) 

KOOSTISOSAD (6 muffinit): 
50g Kikerhernejahu (ostsin Rimist) 
50g ehk 1 muna 
225g munavalgeid 
186g shampinjone 
1 punane sibul (93g) 
44g suitsujuustu küüslauguga (riivisin ise) 
25g Profeel Oti juustu (riivisin ise)
1tl küpsetuspulbrit
Maitseaineid 

(PS! Koostisosade kogused suht juhuslikud, kasutan alati "pärad" ära niiöelda, aga lisan need siia juhul kui keegi soovib täpselt samade makrodega saada lõpptulemuse). 

VALMISTAMINE: 

  • Lõika sibul, sink ja seened väikesteks tükkideks. Prae sibul vähese soolaga pruuniks ja lisa sink ja seened. Prae veidi, kuni seened muutuvad väiksemaks. Lase jahtuda. 
  • Seejärel lisa kaussi muna ja munavalged ning soovi korral ka kuivavatud ürte (kasutasin peterselli) ja klopi lahti. 
  • Seejärel lisa kikerhernejahu ja küpsetuspulber ja sega ühtlaseks massiks (vispliga). 
  • Lisa riivitud juust ja sega läbi. 
  • Seejärel lisa praetud koostisosad. 
  • Jaga ühtlaselt küpsetusvormidesse (minul tuli nt 102g segu igasse vormi panna) ja küpseta 185C juures 20-25 minutit. 
  • Lase jahtuda ja eemalda vormist. Kasutasin silikonvormi (pildil, ostetud Rimist). 
(100g toitumisalane teave pildil. Üks muffin kaalub umbes 90-95g) 



Imemaitsvad kaera-mandli-šokolaadikrõbedikud (Gluteenivabad, vegan variant võimalik)

Kui te proovite minu blogist vaid üht retsepti, siis see on see mida peate proovima. Need krõbedikud, küpsised...imelised taevakingitused :D ...said lihtsalt ÜLI ÜLI HEAD! Pole reaalselt ammu nii imelist maitseelamust saanud. See mandli ja kaerahelbe kooslus ja šokolaad...ja veel see soolakaramelli shoks sinna peale..mmmmmm!

(PS! Pildil siis osad krõbedikud teisi pidi keeratud, et näeksite ka "alust")

Aga asume siis asja juurde. Kui soovite vegan versiooni, siis kasutage vegan šokolaadi ja asendage või 1:1 kookosõliga ;).


Minu pandud koostisosad:
100g Provena gluteenivabu kaerahelbeid +
30g nendest tehtud jahu (köögikombainiga purustatud jahuks lihtsalt)
*Kui Teil pole gluteeniga probleeme, siis sobivad ülihästi ka muud kaerahelbed!

50g mandleid (purustatud köögikombainiga)
68g sulatatud 82% võid (kaalutud sulatatuna)
40g vedelat mett (Kasutasin I Love Eco, Rimi mett)
Näpuotsatäis soola

KAUNISTAMISEKS:
72g Fazer 44% tumedat küpsetusšokolaadi
18g Mascao salted caramel šokolaadi (Saadaval Valete ökopoes)


VALMISTAMISNIPID: 
Sellest kogusest sain 9 küpsist (iga küpsise kaalusin 32g ja tõstsin lusikaga kuhjana küpsetuspaberile ja muljusin kuju õigeks - oli paras nikerdamine aga 100% vaeva väärt!)

Küpsetasin 180C ahjus 13 minutit.

Seejärel kui küpsised olid jahtunud, pöörasin need ümber ja lisasin igale küpsisele 8g sulatatud 44% Fazer tumedat küpsetusšokolaadi. Ning siis kaunistamiseks veel lisaks 2g igale küpsisele Mascao salted caramel šokolaadi (sulatatult, panin selle väikesesse miniclip kotti ja lõikasin augu). See on reaalselt üks parimaid šokolaade, mida proovinud olen ja annab nii palju juurde nendele küpsistele. Ka pudru peal on see ülihea ;). Täpsemalt olen sellest shoksist SIIN postituses kirjutanud. Seal ka pilt.




Ühe küpsise makrod on siis järgnevad:
(PS! Need said päris suured, nii et ühest täiesti piisab ka...kuigi need on nii head, et sööks korraga need 9 ära :D :D)

Sh kiudaineid: 2,1g, suhkruid: 9,1g; küllastunud rasvhappeid 6,4g. 

laupäev, 2. märts 2019

Gluteenivabad tatrajahu-kohupiima-šokolaadimuffinid/vastlamuffinid

Vastlapäev on kohe kohe tulemas ja seetõttu mõtlesin ka mina küpsetada "vastlakukleid". Kuna ma päris kuklitega mässama ei viitsinud hakata, siis mõtlesin proovida seda retsepti. Muutsin seda veidi makrosõbralikumaks ja enda maitsele rohkem vastavaks. Need muffinid on väga maitsvad ka lihtsalt niisama, aga mina plaanin siis mõnele ka maasikatoormoosi ja vahukoore peale panna ja nendest niiöelda vastlamuffinid teha :).




Jagan teiega siis enda kohandatud retsepti ja tulemust.

Koostisosad (mul tuli 15 muffinit sellest kogusest): 
100g 82% võid
200g vanilli kohupiimakreemi (Alma)
1 banaan (108g)
3 muna (166g)
1tl küpsetuspulbrit
1spl steviat (15g)
200g mahe toortatrajahu
Tumedat šokolaadi (kasutasin 83g Fazer 44% küpsetusšokolaadi, mis on gluteenivaba)

Valmistamine:

  • Kuumuta ahi 180-kraadini. 
  • Vahusta munad ja stevia omavahel. 
  • Lisa muljutud banaan ja kohupiimakreem.
  • Lisa sulatatud või. 
  • Seejärel lisa küpsetuspulbriga segatud jahu ja sega ühtlaseks taignaks. 
  • Tükelda šokolaad hästi pisikeseks ja sega käsitsi taignasse. 
  • Jaga taigen muffinivormidesse ja küpseta 180c juures 20-25 minutit (minul kulub 25min). 
  • Lase jahtuda ning soovi korral "lõika müts pealt" ja täida moosi ja vahukoorega. 
Toitumisalane teave 100g kohta sh kiudaineid 0,9g ja suhkruid 10,8g. 

PS! Mulle alati meeldib kuulda, kui siin kirjeldatud retsepte ka ise proovite ja Teie arvamust nende kohta, nii et andke ikka alati julgelt tagasisidet ;)!



kolmapäev, 27. veebruar 2019

Imemaitsev banaani-õunakook ning lihtne gluteenivaba argiroog- tatrapada.

Kuna see kook sai lihtsalt nii ülimaitsev, siis tahan ka siin selle retsepti jagada. Valmistamisõpetuse leiate siit!  Mina muutsin retsepti ainult nii palju, et kasutasin tatrajahu selles. Aga kui soovite täpselt samade makrodega kooki teha, siis toon ikkagi välja enda pandud kogused ja toorained: 

100g Meira mandlilaaste
30g 82% võid
3 muna ehk 153g
2 suurt banaani - 313g
1 õun 155g
50g RemedyWay mahe toortatrajahu
Küpsetuspulber ja maitseained vastavalt retseptile.


100g toitumisalane teave
Seda kooki hakkan kindlasti üsna tihti nüüd vahepalaks tegema, sest see valmis nii kergesti ja tõesti mahlakas ja maitsev ;). 



Lisaks jagan teiega ühte kerget argitoitu, mis on samuti gluteenivaba ja peaks vist isegi veganitele sobima. 100g makrod leiate pildilt ja selle valmistamisõpetus on leitav ka minu insta lehelt. 

Koostisosad: 
250g Mahe toortatratang (RemedyWay toodang on minu arvates kõige parema maitsega) 

296g sibulat (kasutasin punast seekord) 
257g shampinjone 
500g (1 pakk) külmutatud juurikamixi (kasutasin Classic wok mix-i, üks minu lemmikuid)
30g (üks pakk) Santa Maria Pineapple Thai maitseainesegu 
6g oliiviõli (praadimiseks) 

Valmistamine: 
  • Pane tatar potti ja vala peale kiirkeedukannuga keedetud vesi. Keeda 15 minutit ja kurna üleliigne vesi ära (kasuta sõela). 
  • Samal ajal tükelda seened ja sibul. 
  • Lisa pannile oliiviõli ja prae sibul vähese soolaga pruuniks ning lisa seened ja prae veidi veel. 
  • Lisa sulatatud (valasin kuuma vee peale ja seejärel kurnasin) meelepärane köögiviljasegu ja lisa pineapple thai maitseaine. Sega korralikult läbi. 
  • Lisa kookospiima (raputa pakendit enne avamist korralikult) ja kuumuta kogu "kastet" umbes 7 min. 
  • Seejärel sega tatar ja kookosepiimakastmemix kokku ja jätta "tahenema".
*Teen alati sellised toidud tavaliselt päev enne söömist valmis #mealprep. Serveerin kodujuustu, ahjus tehtud juurikatega, liha ja värske kraamiga (tomat ja kurk). Pildil on rukola lehel puhtalt ilusama pildi saamiseks peale pandud :D. 

See on üks minu tavaretsepte. Vahetan selles süsika allikat - riis, pasta...mis iganes. Kõik sobib hästi selle kooslusega. Parim on muidugi riis või tatar. 100g makrod pildil (klikka, et näha suuremalt ;). 



Lisaks...käisin täna tütre ja vanavanematega vaatamas filmi Tõde ja õigus ning...mind pole ammu ükski film nii tugevalt liigutanud. Mulle väga väga meeldisid ka raamatud (just 1. ja 5. raamat), aga see film....lihtsalt imeline!! Kõik eestlased peaksid seda kinos vaatamas käima, sest sellise suurfilmi jaoks on see ainuõige koht seda vaadata! 

pühapäev, 24. veebruar 2019

Mikrotoitainete rikas pitsa kikerhernejahust põhjal (Võimalik ka vegan variant teha; Gluteenivaba)/Toortatrajahust ülepannkoogid

Kuna mulle nii väga meeldisin soolase sisuga kikerhernejahust tehtud ülepannkoogid (mida ka oma instas jagasin), siis tuli mul idee teha ka pitsa kikerhernejahu kasutades. Pitsa isu oli suur, aga tavapäraseid tortiljapitsasid ma enam teha ei saa :/. Kahjuks ei leidnud ma mitte kusagilt päris sellist retsepti, mis sobinud oleks, nii et tegemist oli suure katsetusega, mis õnneks õnnestus 100%...kujutage mind nüüd õnnetantsu tegemas :D, sest selline oli mu reaktsioon kui seda pitsat maitsesin. 
Sellest kogusest piisab ühe keskmise pitsa jaoks....kõht sai ikka väga täis :D. Vegan variandi jaoks võib muna julgesti ära jätta, aga sel juhul soovitan kindlasti lisada oliiviõli (et põhi liiga puine/kuiva maitsega ei jääks) ja veidi rohkem vett. Lisandid pange puhtalt enda maitse järgi, mina toon siin välja lihtsalt selle, mida mina kasutasin. 


PÕHI:
75g kikerhernejahu (Kasutasin Rimist ostetud Müllersi oma) 
1 muna (47g) 
umbes 150ml vett (lisada esialgu 100 ja siis vaadata, oleneb ka muna suurusest)
1tl küpsetuspulbrit 
Maitseained (kasutasin soola, kuivatatud peterselli ja veidi kuivatatud tilli) 

Pane kaussi kikerhernejahu, küpsetuspulber ja lisa muna. Sega korralikult ja lisa maitseained ning seejärel vesi. Segu jääb üsna vedel. Kata kauss toidukilega ja aseta külmkappi seisma vähemalt 30 minutiks (võib ka kauem). Senikaua saad valmis panna lisandid. 
Mina kasutasin: 
120g shampinjone 
100g Põltsamaa paprikakurki 
50g Nõo Lihavürst Broilerifileesinki, suitsutatud. (Kusjuures NÕO toodang on üks väheseid gluteenivabu poolfabrikaat lihatooteid. Teistel on peaaegu kõigil ikkagi mingil määral gluteeni toodetes)
30g Forte Kõva itaaliapärast juustu (riivisin ise) 
100g kirsstomatit 
60g Bonduelle Mais, hernes ja punane paprika konserv 
Veidi punast sibulat ja hiljem serveerides rukola lehti..nämm ;) 

KÜPSETAMINE: 
Pane ahi soojenema 200c juurde. Kata ahjuplaat paberiga, võta taigen külmkapist ning sega veel korralikult läbi. Vala ettevaatlikult ahjuplaadile ja vaata, et jääks selline pitsakujuline põhi ikkagi. 
Pane ahjuplaat ettevaatlikult ahju (et kuju ära ei läheks) ja eelküpseta põhja umbes 10min (võib kasutada pitsarežiimi, pöördõhuga). 

Võta põhi välja, lase paar minutit jahtuda ja lisa lisandid, välja arvatud juust! Tõsta tagasi ahju ja küpseta umbes 7-10min (oleneb lisanditest), seejärel lisa juust ja küpseta veel umbes 5-7min, kuni juust sulanud ja veidi pruunikas. 

Lisa soovi korral rukola lehed ja naudi. 

Minu terve pitsa makrod tuli järgnevad: 
646kcal 
Valgud 49g
Rasvad 19g
Süsivesikud 68g


Lisaks tahan siia linkida ka viimase pühapäeva pannkookide retsepti lingi , mis on valmistatud toortatrajahust, sest need said tõeliselt hõrgud. Olen üldse suht vaimustuses tatrajahust. See on nii mõnusa pähklimaitsega ja tuba oli küpsetades lihtsalt imepärast lõhna täis. Need meeldivad väga ka mu lapsele. Tema sööb neid muidugi nutellaga :D. 


PS! Ma tahan siinkohal ka rõhutada, et gluteenivabad toidud ei ole mitte kuidagi paremad, tervislikumad või mida iganes. Mina lihtsalt pean vältima tervislikel põhjustel gluteeni ja olen tänulik heade retseptide eest, mis aitavad mul seda muudatust teha, nii et kindlasti tahan ka ise häid leide ja katsetusi jätkuvalt jagada. 

laupäev, 23. veebruar 2019

Krõbedad ja ülikiiresti valmivad šokolaadi-tatrajahu küpsised, gluteenivabad.


Need küpsised valmisid taas vajadusest teha ise küpsise-pähklivõid. Vaatasin, et RemedyWay müüb ka tatraküpsiseid, mis on gluteenivabad, aga mõtlesin, et miks mitte ise proovida midagi kokku keerata. Lisaks sain tänu sellele teha šokolaaditükkidega küpsised, mis on loomulikult mu lemmikud. 
Küpsised said krõbedad ja tatrajahu annab neile sellise mõnusa pähklise maitse. Nendest tehtud küpsise-mandlivõi sai ka imehea...makrodesse ma neid täna küll ei arvestanud, aga proovisin mõlemaid veidike, et saaksin kindel olla, et tasub üldse siin seda retsepti jagada. 
Küpsisevõi makrod lisan siia hiljem, sest praegu ei lase myfitnesspal miski pärast mul seda retsepti luua. 


















Koostisosad: 
310g toortatrajahu
200g võid (82%)
2 muna (97g)
2spl ehk 34g steviat (võib asendada ka tavasuhkruga või ma ise plaanin järgmise kord hoopis banaaniga proovida)
30g kuivatatud marjade, papaia segu (Germund)
92g šokolaadi (kasutasin gluteenivaba, pähkliga tumedat šokolaadi)

Valmistamine: 
  • Hõõru pehme või (otse külmkapist võttes võib 30sek mikrolaineahjus "soojendada") steviaga enam-vähem ühtlaseks massiks. Võid kasutada miksrit. 
  • Seejärel lisa ükshaaval munad ja vahusta ühtlasemaks massiks. 
  • Seejärel lisa muud kuivained ja sega spaatliga ühtlaseks. Kõige viimasena lisa tükeldatud šokolaad  ja sega õrnalt taignasse sisse(segu jääb tihke). 
  • Soojenda ahi 200c-ni. 
  • Vormi segust pallikesed ja pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Mulju kahvli abiga lapikuks. 
  • Küpseta pöördõhu režiimil umbes 15 minutit - vaata, sest oleneb veidi ahjust ka. Kui pealt on pruunikad, siis on valmis. 
  • Lase jahtuda ja naudi ;). Hoiusta külmkapis, siis säilivad kauem. 
(100g küpsiste toitumisalane teave on ülal pildil nähtav + kiudaineid 2,4g ja suhkruid 7,3g 100g kohta.) 

Mandli-šokolaadi-tatrajahu küpsisevõi 
Gluteenivaba ;) 

Lisaks kasutasin neid küpsiseid küpsisevõi tegemiseks. Mandlivõi tegemisest on mul instas ka storyd olemas, aga püüan siin ka kergelt selle lahti seletada. 
Vaja läheb kindlasti üsna võimast köögikombaini. 

  • Rösti mandlid ahjus 200c juures umbes 7-10 minutit. Lase veidi jahtuda ja vala köögikombaini. Purusta aeg-ajalt "segu" alla lükkates, kuni tekib pall ja seejärel tekib ühtlane kreemjasvõine mass. 
  • Kasutasin 147g mandleid ja 145g enda tehtud šokolaadi-tatrajahu küpsiseid. 
  • Valmis mandlivõi peaks enne küpsistega kokkusegamist olema samuti jahtunud veidi. Soovitan küpsiseid mitte väga peenikeseks puruks muljuda ja peale mandlivõi jahtumist lihtsalt kokku segada need omavahel ning panna purki. 
  • Hoiusta seda kindlasti külmkapis, sest kodutehtud asjad ei sisalda säilitusaineid. Valmis mandli-küpsisevõi säilib umbes kuu. Ideaalne pannkoogil, pudrul ja niisama lusikaga söömiseks :).